Keskkonnaamet kutsub Alam-Pedja loodusväärtuste hoidmisel kaasa rääkima

Keskkonnaamet ootab tagasisidet uuele Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavale. Kaitsekorralduskava seab loodusväärtustele kaitse-eesmärgid ja määrab looduskaitselised tegevused, mis on peamiselt suunatud märgade koosluste taastamisele, pärandniitude hooldamisele ja külastuse korraldamisele. Planeeritud tegevuste edukaks elluviimiseks on oodatud kõigi osapoolte ettepanekud ja arvamused.

Alam-Pedja on Eestis erakordselt oluline lammi‑ ja lodumetsade rohkuse poolest – ligi 80% selle elupaigatüübi levikust paikneb just Alam‑Pedjal. Lisaks leidub alal ulatuslikult teisi soometsade kooslusi, mida mõjutab kuivendamine ning mille toimimiseks on vajalik nende loodusliku veerežiimi taastamine. Kraavide sulgemisega aeglustatakse vee kiiret ärajuhtimist alalt, see aitab vähendada üleujutusriske. Looduslähedane veetase maapinnas peatab turba lagunemise ning toetab paljusid märgaladele omaseid liike. Taastamistöid tehakse enamasti riigimaadel ja viisil, mis ei halvenda naabruses asuvate eramaade seisukorda ning tegevused ei mõjuta kaitsealast väljaspool asuvaid majandusmetsi. Eramaadel toimub taastamine üksnes kokkuleppel maaomanikega. Enne praktiliste tööde algust tehakse elustiku inventuure, analüüsitakse kraavivõrgustikku ja modelleeritakse veerežiimi muutusi ning arvestatakse ümbritsevate maadega, et taastamine oleks toimiv ja kooskõlas kohalike tingimustega. Seiret jätkatakse ka pärast tööde lõppu, et hinnata taastamise mõju ja pikaajalist tulemuslikkust.

Alam-Pedja unikaalse maastikukompleksi säilitamiseks jätkatakse uue kava kohaselt pärandniitude taastamist ja hooldamist. Niitude hooldamine on kriitiline luhtadele omaste liikide elupaikade säilimiseks ning seetõttu loobutakse kavas olulise muudatusena niitmise fikseeritud alguskuupäevast, lisaks sellele ajakohastatakse eraldi ka liigi kaitse tegevuskavasid. Perioodi 2016–2025 analüüs kinnitab, et fikseeritud kuupäevad ei arvesta ilmastikuolusid, kuna seitsmel aastal kümnest takistas niiskus Alam-Pedjal heina kogumist pärast juuli keskpaika. Ühtne niitmise algus ei arvesta ka eri niidutüüpide ja liikide vajadusi ning võib pikaajaliselt vähendada elurikkust nii linnustiku kui ka taimestiku osas. Suurem paindlikkus niitmisel võimaldab rakendada mitmekesist majandamist, kus niitmise aega varieeritakse vastavalt aastale ja oludele. See aitab hoida niidud liigirikkana ning tagab loomasöödaks sobiva heina kvaliteedi, säilitades nii maahooldajate motivatsiooni. Keskkonnaamet hakkab niitmise tegelikke algusaegu kaardistama ja analüüsima, et hinnata uue praktika mõju ja tõhusust.

Lisaks eelnevale sisaldab kava rida teisi olulisi tegevusi, mis toetavad ala loodusväärtuste säilimist. Kavas on jätkuvalt ette nähtud väikekiskjate arvukuse reguleerimine, et parandada maas pesitsevate lindude pesitsusedukust. Kavandatud väikekiskjate arvukuse reguleerimise edukust hinnatakse maas pesitsevate kaitsealuste lindude arvukuse seire põhjal, lugedes tegevuse kordaläinuks liikide seisundi stabiliseerumise või paranemise korral. Jõgede ja vanajõgede ökoloogilise seisundi parandamiseks kavandatakse vanajõgede suudmete avamist ning kopra arvukuse ohjamist Laeva jõel. Lisaks viiakse läbi uuringuid ja inventuure, et täpsustada andmeid liikide leiukohtade ja elupaigatüüpide kohta. Külastajate jaoks on oluline matkaradade hooldamine ja uute puhkekohtade planeerimine Emajõe äärde.

Alam-Pedja loodus- ja linnuala on Eesti üks terviklikumaid loodusmaastikke – Peipsi ja Võrtsjärve vahelisel madalikul asuv ulatuslik märgalade, lammide, jõgede ja metsade mosaiik, mis on jäänud suuresti inimtegevusest puutumata. Siin elavad ja pesitsevad sellised liigid nagu rohunepp ja suurkonnakotkas, kelle jaoks on just Alam-Pedja üks nende tähtsamaid elupaiku Eestis ja Euroopas. Kaitsekorralduskava koostati LIFE-SIP AdaptEST projekti raames ja on juhis eelkõige ala valitsejale, mis koondab info loodusväärtuste ning vajalike hooldus- ja taastamistööde kohta. Kava ei sea maaomanikele uusi piiranguid ega kohustusi.

Kaitsekorralduskavaga saab tutvuda ja ettepanekuid esitada 16. märtsist 12. aprillini. Kava ja täpsema info avalikustamisest leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Kaitsekorralduskava avalikustamise koosolek toimub 1. aprillil kell 15 Palupõhja looduskoolis. Vajalik eelnev registreerimine.