Kliimatundlikkuse analüüs
Tallinna Ülikooli ja Eesti Geoloogiateenistuse poolt on läbi viidud esmane kliimatundlikkuse analüüs Eesti hüdromeetriajaamade valglates, mille pindala on alla 1000 km². Selle analüüsi põhjal saab Eesti väikejõgede valgalad jagada nende omaduste järgi nelja suuremasse klastrisse. Valglate klasterdamine põhines statistilisel analüüsil, mis hõlmas valglat iseloomustavaid tegureid nagu meteoroloogia, hüdroloogia, geoloogia, maakasutus ja inimtegevuse surve. Analüüs teostati ajaperioodi 2011-2022 andmete põhjal. Antud teemal on avaldatud ajakirjas Estonian Journal of Earth Sciences teadusartikkel:
Raport "Tuleohukaardi rakendus on kasutusel igapäevatöös" (Deliverable D7.1):
Raport on seotud tööpaketi "Info-, seire- ning tugisüsteemide arendamine" tegevusega T7.2 „Tuleohukaardi koostamise tööriista ajakohastamine ja rakendamine Keskkonnaagentuuri operatiivtöös“. Tööriista väljatöötamisel kasutati RITA projekti (RITA1/02-52) raames loodud algoritmi, mis põhineb Kanada FWI (Fire Weather Index) meetodil ja võimaldab detailsete ilmastikuandmete (numbrilised ilmamudelid, radarite sajuandmed) abil täpsemalt hinnata tuleohtu, aidates seeläbi kaasa tõhusama seire- ja teavitussüsteemi arendamisele.
Eestimaa Looduse Fondi koostatud "Soosaare soo taastamistööde järgne järelseire aruanne":
Aruanne annab ülevaate Soosaare soos paikneval taastamisalal toimunud muutustest kolme liigigrupi kohta. Tegemist on peamiselt 2018. a väldanud taastamistöödele (kuivenduskraavide sulgemine ja kujundusraied) järgnenud seire tulemuste kokkuvõttega: neljas seirering kiilide ja linnustiku kohta ning teine kahepaiksete osas. Seiretööd on olulised, et mõista ja hinnata taastamistööde edukust. Siinjuures on tähtis seire pikaajalisus, kuna üksikud vaatlused ja nende põhiselt järelduste tegemine võib viia ennatlike järeldusteni. Järgnev seire on kavandatud 2027. aastasse. Paralleelselt toimub alal hüdroloogiline ja taimestiku muutuste seire, mida veab eest Tartu Ülikooli teadur Marko Kohv.
Varasemad seirearuanded, samuti ülevaade taastamistöödest on leitav projekti „Soode kaitse ja taastamine“ kodulehel.
Tartu Jahindusklubi koostatud väikekiskjate ja kopra ohjamiskava:
Keskkonnaagentuuri uuring:
Päästeameti analüüs:
Tähelepanekud 2022-2023 perioodi põhjal:
- Kevadperioodil mängib suurt rolli inimtegevus (ei sõltu nii palju kõrgest tuleohuklassist). Enim põhjustavad metsa- ja maastikupõlenguid lõkke tegemine, samuti kulu põletamine ja laste tegevus.
- Tuleohuindeksi ning metsa- ja maastikutulekahjude vaheline seos on tugevam suvel (kõrgemad ja pikemajalised tuleohuklassid = põlengute arvu kasv).
- Õigeaegne piirangute kehtestamine aitab ohjata tulekahjude arvu tõusu.