Poollooduslikud kooslused nagu niidud ja puisniidud vajavad pidevat hooldust, et säilitada oma liigirikkus ja ökoloogiline väärtus. Meie töö LIFE-SIP AdaptESTis keskendub niitude loodushoidlikule kasutamisele. Karjatamise ja niitmise abil hoiame niidud avatud ja elurikkad. Lisaks pöörame tähelepanu luhaheina kogumisele, transpordile ja komposteerimisele. Uurime ka võimalusi, kuidas niitudelt kogutud heina tõhusamalt kasutada, nt bioenergiaks või mulla parandamiseks.
Luhaniitude hooldamine
Alam-Pedjal paiknevad luhaniidud ligikaudu 4000 hektaril ning on üks piirkonna olulisemaid ökosüsteeme. Praegu hooldatakse neist umbes kolmandikku (1500 ha). Uute alade kasutamist on seni piiranud keeruline ligipääs, hooldamisnõuete vähene paindlikkus ning raskused niidetud heina realiseerimisega.
MTÜ Lynxland soetas projekti toel Emajõele parve ja laadimistehnika, mis võimaldab transportida kariloomi ja heina aladelt, kuhu maismaad mööda ligipääs puudub. Heinaparve kasutuselevõtt muudab maahoolduse senisest ressursisäästlikumaks ja loodussõbralikumaks. See toetab ka luhaniitude taastumist ning nende väärtuslike ökosüsteemiteenuste – elupaikade, kudealade ja üleujutusvee puhvrina toimimise – säilimist, vähendades samal ajal äärmuslike ilmastikunähtuste riske.
Projekti toel soetati ka niidutehnikat ja suurpakipress, mis suurendas töö efektiivsust ja tootlikkust ning vähendas kütusekulu näiteks 2024. hooajal kokku üle 6000 l fossiilkütuse võrra.
Järgnevatel aastatel rajatakse parve sildumisala, komposteerimisväljakud ja soetatakse teisaldatavaid kariloomade varjualuseid.
Käesoleva aasta lõpus avalikustatava kaitseala kaitsekorralduskava uuendamisel otsitakse lahendusi, kuidas muuta luhtade hooldamisnõuded paindlikumaks.
Biomassi väärindamine
Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega uurime, kuidas niitudelt saadud biomassi tõhusamalt väärindada, näiteks bioenergia tootmiseks või mulda rikastavate lisandite valmistamiseks. Projektist ajendatuna valmis ka EMÜ tudengi Annika Jaanimägi magistritöö „Luhaheina kui lignotselluloosse biomassi väärindamise võimalused Alam-Pedja näitel“.
Töös analüüsiti luhaheina koostist ja kogust ning hinnati, millised biomassi väärindamise võimalused on kohalikes tingimustes kõige perspektiivikamad. Keskenduti eelkõige ligniini eraldamisele, mis võib avada uusi võimalusi väärtuslike toodete saamiseks. Samuti käsitleti pärandniitude majanduslikku tasuvust ja biomassi kasutamise sobivust ringbiomajanduse põhimõtetes.
Talgud
Olulise panuse luhtade hooldamisse annavad ka talgud. Ühistes ettevõtmistes rajatakse karjaaedu, mis loovad tingimused kariloomade pidamiseks ja seeläbi luhtade jätkusuutlikuks hooldamiseks. Kokku on eesmärk rajada 20 km karjaaedu, mis võimaldab hooldustegevusi laiendada järjest suuremale alale. Karjatamine on keskkonnasõbralik ja looduslähedane viis hoida luhad liigirikastena ning takistada nende võsastumist.
Alam-Pedjal on seni toimunud kaks karjaaia rajamise talgupäeva, mille käigus on vabatahtlike abiga rajatud ligi 8 kilomeetrit aedu. Need ettevõtmised ei toeta üksnes looduskaitset, vaid tugevdavad ka kogukonna sidet kohaliku looduspärandiga, pakkudes inimestele võimalust panustada piirkonna unikaalsete ökosüsteemide säilimisse.
Projekti algusest saadik on hooldatavate luhaalade pindala suurenenud pea kahekordselt. Järgnevate aastate eesmärk on laiendada hooldamist veel 500 hektarile.
Alam-Pedjal välja töötatud hooldusvõtted ja kogemused võivad pakkuda eeskuju ka teistele kaitsealadele, kus sarnased probleemid vajavad nutikaid lahendusi.