Tartu Ülikooli kliimauuringute keskuse atmosfääri projektsioonide töörühm koostab oma töötulemustest kaks aruannet. Eestikeelne aruanne (umbes 30 lk) on lihtsam ja üldisem ülevaade ning on peamiselt mõeldud eri tasandi otsustajatele, samuti laiemale lugejaskonnale. Pikem ingliskeelne aruanne (umbes 100 lk) on üksikasjalikum ning peamiselt mõeldud teadlastele või väga sügavat huvi tundvale lugejale. Aruannetes antakse ülevaade üleilmsetest muutustest ja muutustest Põhja-Euroopa regioonis ning keskendutakse Eesti alale, mille kohta esitatakse analüüs mineviku ja tuleviku kliima kohta.
Toome siinkohal mõned näited tulemustest. Kuna kuumalained on huvipakkuvad väga laiale inimeste ringile, toome välja kuumalainete esinemise minevikus ja selle projektsiooni tuleviku jaoks. Kuumalained oleme defineerinud kui vähemalt kolmepäevased perioodid, mil päeva maksimaalne temperatuur ületab 27 °C. Kuumalained on juba Eestis inimtekkelise kliimasoojenemise tõttu sagedasemad ja kuumalainete sagenemine jätkub käsikäes globaalse soojenemisega.
E-OBSi andmestikule tuginedes võime öelda, et kui perioodil 1961–1990 (Joonis 1 vasakul) esines Eesti maismaal keskmiselt 4 kuumalainet 10 aasta kohta, siis perioodil 1991-2020 oli kuumalainete keskmine sagedus juba enam kui 1 kuumalaine aastas (Joonis 1 paremal esinemissageduse muutus).
CMIP6 globaalsete kliimamudelite põhjal oli ajaloolisel perioodil 1850–1900 (Joonis 2 vasakul) Kagu-Eestis keskmiselt 0,5–1 kuumalainet aastas ning mujal Eestis veel vähem. Tuleviku projektsioone vaadates näeme, et kui globaalne soojenemine on jõudnud nelja kraadini (Joonis 2 kõige parempoolne), on Kagu-Eestis juba kolm kuumalainet aastas, samas kui Saaremaa ja Hiiumaa läänepoolsetes osades on jätkuvalt keskmiselt alla 0.5 kuumalaine aastas.
