LIFE integreeritud projekt „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia), LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566.
Taust
"Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava" (KOHAK) üldeesmärk on suurendada Eesti riigi piirkondliku ja kohaliku tasandi valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjuga. Vastavalt prioriteetsete valdkondade jaotusele on arengukavas kaheksa alaeesmärki, mida toetavad KOHAK-i meetmed, mis on esitatud rakenduskavas koos tegevuste, tulemuste ja kuludega. Kohanemismeetmed on suunatud teadlikkuse ja vastupanuvõime suurendamisele ning ettevaatuspõhimõtte rakendamisele.
Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 on seatud kaheksa alaeesmärki, millest viie rakendamist IP toetab:
- Tervis ja päästevõimekus.
- Maakasutus ja planeerimine, sh rannikualad, teised üleujutusriskiga alad, maalihke riskiga alad, maaparandus, linnad.
- Looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa ökosüsteemid, magevee ökosüsteemid ja -keskkond, mereökosüsteemid ja -keskkond, ökosüsteemiteenused.
- Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism, turbatootmine.
- Ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh teadlikkus, haridus ja teadus, rahvusvahelised suhted ja koostöö.
Eesmärgid
Projekti peamine eesmärk on suurendada erinevate ökosüsteemide vastupanuvõimet muutuvas kliimas, parandada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks (ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide ajakohastamise kaudu) ning tagada sotsiaal-majanduslik positiivne mõju ressursside säästva kasutamise kaudu, kasutades selleks mitmeid häid tavasid, näidis- ja katseprojekte ning suutlikkuse suurendamise meetmeid.
Alameesmärgid:
- Liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisuse säilitamine: muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga.
- Eesti jaoks jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliste biomajanduse sektorite toetamine: metsandus, vesi ja kalandus on planeeritud kliimateadlikult.
- Majandussektori toetamine kohanemisprotsessis, et teavitada neid kliimamuutustest tulenevatest riskidest ja võimalustest ning toetada ümberstruktureerimismeetmetega.
- Ametiasutuste ja kodanike ettevalmistamine kliimamuutustega kaasnevate ohtude ja võimalustega toimetulekuks.
Tulemused
Projekti tähtsamateks väljunditeks on lahenduse leidmine Alam-Pedja luhaheina probleemile, töötatakse välja meetmed veekogude ja veekogumite seisundi parandamiseks või säilitamiseks, leitakse heitveele optimaalsed taaskasutusvõimalused põllumajanduses ja tööstuses, selgitatakse välja millised puude järglased on ilmastikule ja haigustele vastupidavad ja millist piirkondadest pärit liike saaksid metsaomanikud metsa uuendamisel kasutada.
Lisaks parandatakse lõheliste kudemistingimusi ja asustatakse ja seiratakse kaitsealuseid ja ohustatud kalaliike (tõugjas, harjus ja siig).
KAUR võtab tuleohukaardi operatiivsesse kasutusse, operatiivkasutusel on uue põlvkonna meteoroloogilised satelliitandmed, mis aitavad tagada ilmainfot parema ruumilise ning ajalise lahutusvõimega, tulemusena paraneb ohtlikke ilmastikunähtuste hoiatamine ja tuvastamine (tuleohualade, udu, ohtlikke äikesepilvede tuvastamine, tekib õhukvaliteedi operatiivseire), uuendatakse kliimaprognoose, mis annab sisendit uue perioodi KOHAK 2031+ koostamiseks.