Püsiv jääkate jäi sooja talve tõttu Läänemerel tulemata
17.03.2025
Meresüsteemide kaugseire kliimateenus
Möödunud talv on olnud keskmisest soojem ja ootuspäraselt kajastub see ka Läänemere jääoludes. Millises ulatuses, kus ja kuidas? Selle kohta saab teavet TalTechi meresüsteemide instituudi välja arendanud kaugseire kliimateenusest, mis pakub operatiivset Läänemere jää klimatoloogia infot (simulatsioon 1).
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi kaugseire kliimateenus https://cmems.msi.ttu.ee/ võimaldab Läänemere jäätingimusi jälgida ja võrrelda varasemate aastatega. Veebilehelt leiab jää ruumilise leviku ja jäätekke tõenäosuse kaardid ning jää ulatuse võrdluse pikaajalise (30 aasta) klimatoloogilise keskmisega. Seega annab uus kliimateenus infot Läänemere jääolude kohta nii visuaalsel (satelliitpiltidelt) kui numbrilisel (graafik) kujul.
2024-2025 talve jääolud
Viimastel nädalatel on ajakirjanduses kajastatud erinevaid aspekte möödunud talve jääoludes. Näiteks jääle mineku keelamine, kalameeste arv jääl, uisumatkad merejääl, jäähooja kestvus, jää paksus, kliimamuutuste mõjud merejääle. Kõiki neid erinevaid lähenemisnurki ühendab vajadus mitmekülgse ja täpse jääolude info järgi.
Vastavalt uuele kliimateenuse andmetele jäi püsiv ja ulatuslik jääkate Läänemerel sel talvel tulemata. Jääteke merel algas keskmisest veidi hiljem, jaanuari alguses, ning jääkatte ulatus on tänavu kõikunud 2019/20 aasta miinimumi ja viimase 30-aasta keskmise vahel, jäädes alla 100 000 ruutkilomeetri (alla veerandi Läänemere pindalast). Jääulatuse tipphetk oli 20. veebruari paiku, kui viivuks võisime näha keskmisele talvele iseloomulikku pilti (95 000 ruutkilomeetrit). Peale vabariigi aastapäeva aga hakkas jääkate kiiresti taanduma, sest ilmad läksid kevadiselt soojaks. Tänavune lühike jääperiood hõlmas Botnia lahest väljaspool valdavalt vaid kitsaid rannikualasid ning Põhja-Eesti jäi pea täielikult jäävabaks. Tänaseks (12.03.20225) on jääulatus kahanenud sama kasinaks, kui see oli märtsi keskpaigas ka 2019/2020 aasta anomaalselt soojal talvel.
Anomaalselt varajase ja sooja märtsikuu kinnituseks on ka asjaolu, et merepinna temperatuur Eestit ümbritseval merealal on kuni 3 kraadi kõrgem, kui viimasel 30 aastal keskmiselt, mis kliima vaates on väga suur erinevus tavapärasest (joonis 1). Selle tulemusena on arenemas ka mere kuumaline.
Mõju hüljestele ja kalameestele
Kuna merejääl on Läänemere looduses oluline roll, jätab tänavune kehv jäätalv oma jälje. Mereimetajad viigerhüljes ja hallhüljes vajavad jääd poegimisperioodil. Kui hallhüljes võib kohaneda häda pärast ja riski hinnaga ka rannikualadel ja laidudel toimetama, siis inimpelglikud viigerhülgel paraku valikut pole. Merebioloog Mart Jüssi sõnul sureb kehvematel talvedel hallhüljeste poegadest umbes iga kolmas, viigritel hukkub aga suisa 80-90% poegadest. Tänavune talv võib seega hülgepopulatsioonides veel aastakümneid kajastuda.
Veel üks merejääd armastav liik vaatab meile vastu peeglist. Jääkalastajad koonduvad sarnaselt poegivate hüljestega neisse vähestesse kaanetatud meresoppidesse, kus jalgealune vähegi kannab. Vabariigi aastapäeva nädalavahetuse sagimine Pärnu jõe peal meenutas veidi väljamüüdud teatrietendust, kuhu hilinejatel asja pole. Seegi rõõm oli üürike, sest samas kohas kehtis nädal hiljem juba jäälemineku keeld ning täna Pärnu jõe suudmes olevad jääriismed inimest enam ei kanna. Kliimamuutuste valguses peame vaikselt taanduva merejääga paratamatult harjuma ning ümber kujundama ka oma majanduslikud ja kultuurilised ootused. Samas ei maksa meil kliimamuutustega kaasnevatele jääkatte vähenemisele lihtsustatult läheneda. Ka edaspidi tuleb arvestada sellega, et meil saab olema jäärohkeid talvesid, mis pakuvad võimalusi talviseks turismiks ning mõjutavad mere ja ranniku infrastruktuuri - sadamad, laevaliiklus, jäämurde teenuse planeerimine, avamere tuuleparkide arendamine ja haldamine.
Läänemere jääkatte kliimateenus tugineb Copernicuse Mereteenuse jagatavatele kaugseire andmetele. Samuti panustab teenus kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimisesse Eestis ja mere taastuvenergia digitaalse kaksiku välja arendamisesse (projektid AdaptEst, TemTa-38).