Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingutulemused

Seirepuurkaevud aitavad mõista kliimamuutuste mõju veekogudele

14.03.2025
seirepuurkaevud, nende rajamine

Eesti Geoloogiateenistus uurib projekti LIFE–SIP AdaptEST raames koostöös Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse, Keskkonnaagentuuri ja Kliimaministeeriumiga kliimamuutuste mõju pinna- ja põhjavee kogusele ja kvaliteedile ning nende muutustega kohanemise võimalusi. Uuringutes kasutatakse nii varem kogutud andmeid kui ka uusi andmeid, mis on vajalikud täpsemate tulevikuprognooside tegemiseks.

Projekti 3. tööpaketi „Kliimamuutustest mõjutatud veekogude kaardistamine ja meetmete väljatöötamine“ raames on Eesti Geoloogiateenistuse üheks ülesandeks läbi viia pinna- ja põhjavee uuringud, mille andmestikku kasutatakse valitud pilootalade pinna- ja põhjavee mudelite koostamisel. Täpsemate uuringute tegemiseks valiti Eesti erinevates piirkondades välja viis pilootala (Redu oja, Piigaste oja, Piirsalu jõgi, Sõmeru jõgi ja Uljaste järv), mis esindavad eri tüüpi valgalasid. Pinna- ja põhjavee vastastikmõju mõistmiseks viiakse pilootaladel läbi kompleksseire. Kogutav andmestik aitab kaardistada ja prognoosida mudelite abil kliimamuutuste suhtes tundlikke veekogumeid ja töötada välja meetmeid, et tagada veekogumite hea seisund muutuvas kliimas.

Tõhusa kompleksseire plaanimiseks külastati 2023. aastal valitud pilootalasid, hindamaks olemasolevaid seirevõimalusi. Vaadeldi, kuhu saab tekitada pinnavee vaatluspunkte, kus on olemas puurkaevud põhjavee seireks jms. Esimeste objektikülastuste järgselt selgusid piirkonnad valglates, kuhu oleks vaja luua uusi põhjavee seirepunkte. Nende välitööde tulemusel otsustati neljas valitud valglas rajada 1 – 4 uut seirepuurkaevu (joonis 1).

Image
eesti kaart seirepuurkaevude asukohaga
Joonis 1. Rajatud seirepuurkaevude asukohad.

Uute seirepuurkaevude puurimised toimusid 2024. a septembrist kuni novembri lõpuni. Redu oja pilootalale rajati üks Kvaternaari veekihti avav seirepuurkaev (sügavusega 5 m) ja kolm Ordoviitsiumi veekihti avavat seirepuurkaevu (sügavused: 15,2; 15,8 ja 26,05 m).

Image
seirepuurkaevud, nende rajamine

Piigaste oja pilootalale rajati kolm Kvaternaari veekihti avavat seirepuurkaevu (sügavused: 28,5; 8,13 ja 11,7 m) ning üks Kesk-Devoni veekihti avav seirepuurkaev (sügavusega 28,0m).

Image
puurkaevu rajamine

Piirsalu oja pilootalale puuriti 12,9 m sügavune Kvaternaari veekihti avav seirepuurkaev.

Image
Piirsalu puurkaev ja selle rajamine

Sõmeru jõe pilootalale puuriti kaks Ordoviitsiumi veekihti avavat seirepuurkaevu (sügavused: 7,5 ja 20,0 m).

Image
Sõmeru jõe seirepuurkaev ja selle rajamine

2025. a alguseks lõppesid kõik valitud pilootalade seirepuurkaevude puurimistega seotud tööd. Kokku rajati neljas valglas 11 uut seirekaevu, kust 2024. a lõpust alates kogutakse juba veetaseme ja veekeemia andmeid käimasolevate uuringute raames