Alam-Pedja linnustiku eelseire kinnitab märgade metsade elurikkust

2025. aasta kevadel viis Eestimaa Looduse Fond läbi põhjaliku haudelinnustiku eelseire Alam-Pedja looduskaitsealal, keskendudes Kirna ja Valmassaare soometsadele. Uuringu eesmärk oli kaardistada piirkonna linnustiku seisund enne planeeritavaid sootaastamistöid, et luua teaduslik võrdlusbaas tulevasteks seireteks.

Seire tulemused osutavad selgele seosele metsa veerežiimi ja lindude arvukuse vahel. Tuvastati, et väikese kuivendusmõjuga aladel oli lindude pesitsustihedus keskmiselt 18% kõrgem kui tugevalt kuivendatud aladel. Kokku loendati viiel seirealal (kogupindalaga 218 ha) 46 linnuliiki ja hinnanguliselt 1088 pesitsuspaari.

Kõige suurem pesitsustihedus – 7,39 paari hektari kohta – mõõdeti Kirna1 referentsalal, mis on säilinud looduslähedasena. Seda ala iseloomustab mätlik pinnamood, kevadised üleujutused ning suur lamapuidu ja tüügaste hulk, mis pakuvad lindudele suurepäraseid pesitsemis- ja toitumisvõimalusi. Võrdluseks oli tugevalt kuivendatud Valmassaare1 alal pesitsuspaare vaid 2,67 hektari kohta.

Välitööde käigus, mida viis läbi metsaökoloog Eliisa Pass, registreeriti mitmeid tähelepanuväärseid liike:

• Kohati II kategooria kaitsealuseid liike nagu laanerähn ja metsis, samuti III kategooria liiki väike-kärbsenäpp, kes pesitses pea kõigil uuritud aladel.
• Kuigi vainurästa arvukus on Eestis üldiselt drastiliselt langemas, leiti neid Alam-Pedjalt ootamatult arvukalt. Teadlaste hinnangul võib selle põhjuseks olla 2025. aasta jahe ja hiline kevad, mis soodustas selle põhjapoolse levikuga liigi jäämist Eestisse pesitsema.

Värskelt valminud seirearuanne kinnitab, et Kirna piirkonna vanemad ja struktuuririkkamad metsad on praegu liigirikkamad kui Valmassaare keskealised, kuivendusest mõjutatud puistud. Samas annavad tulemused lootust: veerežiimi taastamine loob eeldused, et ka praegused kuivendusalad muutuvad tulevikus sama kirevaks ja tihedalt asustatuks kui Kirna looduslikud metsad.

Kuna tegemist on eelseirega, peitub selle suurim väärtus usaldusväärses lähtebaasis. See teaduslik vundament võimaldab meil järgnevatel aastatel täpselt mõõta, kuidas sootaastamistööd linnustikku tegelikult mõjutavad, eristades looduse loomulikku rütmi inimtekkelistest muudatustest.

LIFE-SIP AdaptEST projekti raames jätkuvad haudelinnustiku seired Alam-Pedjal kuni 2030. aastani. Planeeritud on veel kaks täiendavat seireringi, kusjuures puutumatu Kirna1 ala jääb kogu perioodi vältel kontroll- ehk referentsalaks, millega taastatavate alade arengut võrrelda.