Eesti Maaülikooli teadlased kaardistasid biomassi väärindamise võimalusi

Poollooduslikud rohumaad, nagu Alam-Pedja luhad, on Eesti elurikkuse säilitamiseks kriitilise tähtsusega, kuid nende hooldamine tekitab igal aastal tonne biomassi, millele on seni olnud raske rakendust leida. Eesti Maaülikooli värskelt valminud raport kaardistas olemasolevad tehnoloogilised võimalused, kuidas seda ressurssi saaks paremini väärindada.

Alam-Pedjal on poollooduslikke rohumaid ligikaudu 4000 hektarit ning nende hooldamise käigus kogutakse igal aastal arvestatav kogus heina. Aastatel 2023–2024 ulatus see hinnanguliselt 1600–2750 tonnini. Samas jääb ligi pool kogutud biomassist kasutamata või leiab vaid madala lisandväärtusega rakendust.

Peamine väljakutse tuleneb niitmise ajastusest. Looduskaitseliste nõuete tõttu toimub niitmine ajal, mil taimestik on juba vananenud ning sisaldab rohkem kiudaineid ja ligniini, mistõttu ei sobi see hästi loomasöödaks. Lisaks raskendavad biomassi kogumist ja transporti keerulised loodusolud – alade killustatus, märg pinnas ning perioodilised üleujutused muudavad ligipääsu ja logistika ajamahukaks ning kulukaks.

Raportis analüüsiti Euroopa kogemustele tuginedes tehnoloogiaid, mis suudaksid sellist biomassi tõhusamalt ringbiomajandusse suunata. Tulemused näitavad, et tavapärased lahendused ei pruugi poollooduslike rohumaade spetsiifilise toorme puhul hästi toimida, mistõttu tuleb valida lähenemised, mis arvestavad selle eripäradega.

Ühe perspektiivseima lahendusena tuuakse esile nn IFBB-süsteem (Integrated Generation of Solid Fuel and Biogas from Biomass). Tegemist on integreeritud töötlemisviisiga, kus rohumass töödeldakse esmalt niiskuse ja kuumuse abil ning seejärel pressitakse kaheks fraktsiooniks. Vedel osa, mis sisaldab rohkem kergesti lagunevaid orgaanilisi ühendeid, sobib biogaasi tootmiseks, samas kui tahke osa on kuivem ja ühtlasema koostisega ning seda saab kasutada tahke kütusena. Selline lahendus võimaldab samast toorainest toota kahte erinevat energialiiki ning vähendab probleeme, mis tulenevad rohumassi kõrgest mineraalainete sisaldusest.

Raport on oluline esimene samm mahukamas uurimustöös. Järgmisel aastal valmib põhjalikum jätkuraport, mille raames viiakse lõpule termokeemiliste ja biokeemiliste muundamisprotsesside katsed ning koostatakse teostatavusanalüüsid. Nende tulemuste põhjal saab hinnata, millistel tingimustel on võimalik seni alakasutatud biomassiressurssi rakendada näiteks taastuvenergia tootmises või biomaterjalide arenduses.

Uuring viidi läbi LIFE-SIP AdaptEST projekti raames. Tutvu dokumendiga: