Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingutulemused

Vee taaskasutusstrateegia koostamine

Hoiame kokku ja kasutame nutikalt pinna- ja põhjavett:
• Hoiame jõgede ja järvede head seisundit.
• Aitame kaasa tööstusest muudetud looduse taastumisele.
• Juhime vähem heitvett keskkonda.

Tööpaketi tegevuste eesmärgiks on välja selgitada Eesti oludesse sobivad lahendused vee taaskasutuseks. Käesoleval ajal on EL vastu võtnud määruse heitvee taaskasutamiseks põllumajanduses, kuid tulenevalt Eesti eripäradest (meil vajab põllumaa sageli kuivendamist ning seetõttu ei saa veepuudust siin probleemina välja tuua), on Eestis otstarbekam läheneda teemale laiemalt.

Projekti käigus võetakse vaatluse alla lisaks heitvee taaskasutusvõimaluste analüüsimisele ka kaevandus-, sademe- ja vesiviljeluse vee taaskasutamine. Alternatiivina mujal Euroopas levinud lahendusele, kus puhastatud heitvee abil kasvatatakse taimi, katsetatakse tööpaketis hüdropoonilisi (taimede kasvatamine ilma mullata) lahendusi vee taaskasutamiseks põllumajandussektoris. Selleks on Eesti Maaülikooli teadlased loonud akvapooniline katseseade, kus kasvatatakse kalakasvatuse vee abil taimi.

Tegevuse käigus võetakse täpsema vaatluse alla ka Ida-Virumaa probleemistik - joogivee varustuskindluse nõrkus ning surve keskkonnale. Surve Ida-Virumaa veevarudele on oluline – kaevandamise käigus on muutunud nii pinna- kui ka põhjavee kvaliteet, samuti on muutunud vee hüdroloogiline režiim. Seetõttu on ka uute tööstuste rajamine ning joogivee varustuskindluse tagamine seal keeruline, sest hekvaliteedilist vett ei ole igal pool piisavalt. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste pilootkatsete tulemusena pakutakse välja tehnilisi lahendusi tööstusettevõttele heitvee taaskasutamiseks. Joogivee varustuskindluse parendamiseks selgitatakse välja nii tehnilised võimalused kui ka sotsiaal-majanduslik perspektiiv Sirgala-Viivikonna alale tekkiva tehisjärve pinnavee kasutamiseks kas otseselt või kaudselt (Vasavere põhjavee varude toitmise abil) täiendava joogivee allikana.

Kuna endiste karjääride aladele tekkinud tehisjärved on suhteliselt eluvaesed, katsetavad Tartu Ülikooli teadlased ujuvsaarte abil märgalataimestiku taastamise võimalusi,  võttes samaaegselt arvesse ka tekkiva märgala CO2 sidumise potentsiaali.

Töö tulemusena töötatakse välja meie tingimustesse sobivaim strateegia heitvee taaskasutamiseks.