Ohustatud kalaliikide säilitamiseks asustatakse LIFE-SIP AdaptEST projekti raames ümber looduslikke kalu, luuakse kalakasvandustes ohustatud liikide sugukarju ning asustatakse veekogudesse nende järglasi. Projekti fookuses on siig (Coregonus lavaretus), harjus (Thymallus thymallus) ja tõugjas (Aspius aspius), kelle populatsioonid on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud. Peamiseks põhjuseks on sobivate koelmute kadumine, rändetakistused, intensiivne kalapüük ning kliimamuutused.
SIIG
Siig (Coregonus lavaretus) on väärtuslik kalaliik, kelle arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel märgatavalt vähenenud. Peamisteks põhjusteks on kliimamuutused ja intensiivne kalapüük. Merevee temperatuuri tõus ja hapnikusisalduse vähenemine halvendavad siia kudemistingimusi ning vähendavad noorkalade ellujäämist.
Siiapopulatsiooni säilitamiseks püüti 2023. a. sugukalu peamiselt Hiiumaa kagurannikult ja Paldiski lahest, kuid 2024. a. alustati püügiga ka Vergi sadama lähistelt. Edasine protsess on järgmine - mari inkubeeritakse RMK Põlula karantiinimajas ja Hiiumaa haudejaamas. Kui haudeperiood on edukas, asustatakse osa vastsetest kevadeti merre. Noorkalade kasvatamine jätkub suviti RMK Põlula kalakasvanduse tiikides, seejärel lastakse ühe-suve-vanused kalad sügisel tagasi Lääne- ja Põhja-Eesti vetesse.
Projekti eesmärk on asustada kuue aasta jooksul Läänemerre kokku 120 000 siiakala. Seni on Väinamerre ja Soome lahte lastud 32 305 noorkala. Kõigil kaladel lõigati rasvauim, et võimaldada nende edasise käekäigu jälgimist ning hinnata asustamise edukust.
Asustamisretke tegi kaasa ka Aktuaalne kaamera.
TÕUGJAS
Tõugjas (Aspius aspius) on peamiselt röövtoiduline karplane, kes elutseb suuremates mageveelistes vooluveekogudes ja järvedes. Eestis on tõugja püük keelatud aasta läbi ning liik on kantud Eesti punasesse raamatusse. Peamisteks populatsiooni vähenemise põhjusteks on sobivate koelmute kadumine ja rändetakistused.
Eesti Loodushoiu Keskus on tõugja populatsiooni taastamiseks püüdnud sugukalu, kelle mari inkubeeritakse ja noorkalu kasvatatakse Haaslaava kalakasvanduses. Tänaseks on Pärnu jõkke asustatud 2200 noorkala. Osa noorkaladest kasvab jätkuvalt kalakasvanduses, et enne asustamist neid telemeetriliselt märgistada.
Projekti eesmärk on tugevdada tõugja asurkondi Põltsamaa, Pärnu ja Kasari jõgedes ning asustada kokku 90 000 noorkala.
- 2023. a. sügisel asustati Pärnu jõkke 1000 üheaastast tõugjat. Tegevust käis kohapeal kajastamas ERR.
- 2024. a. sügisel asustati Pärnu jõkke 300 kaheaastast ja 900 üheaastast noorkala, umbes 300 noorkala jäi tiikidesse telemeetriliseks märgistamiseks. Asustamisele aitas kaasa Osoon.
HARJUS
Harjus (Thymallus thymallus) on lõheliste sugukonda kuuluv kala, kes eelistab kiirevoolulisi, selge- ja puhtaveelisi jõgesid. Eestis on harjuse püük keelatud kogu aasta vältel ning liik on levinud vaid üksikutes jõgedes. Harjuse populatsiooni vähenemist on põhjustanud jõgede tõkestamine, sirgendamine ja settekoormuse suurenemine.
Eesti Maaülikool teostab kalastiku seiret erinevates jõgedes, et välja selgitada asustamiseks sobivad jõelõigud. Kui tingimused on sobivad, alustatakse harjuste ümberasustamist. Lisaks on kavas püüda sugukalu, inkubeerida nende mari RMK Põlula kalakasvanduses ning kasvatada noorkalu, kes hiljem veekogudesse asustatakse.
Projekti eesmärk on kuue aasta jooksul asustada 90 000 harjuse noorkala ja ümberasustada 540 harjust.