LIFE-SIP AdaptEST projekt aitab kaasa Eesti jõgede loomuliku elurikkuse taastamisele, eemaldades vanad ja kasutuseta paisud, mis takistavad kalade toitumis- ja kudemisrännet ning mõjutavad veekogude üldist seisundit. Paisude eemaldamine on oluline, et taastada jõgede vaba voolamine, mis omakorda parandab vee kvaliteeti ja loob paremad tingimused veekogude elustikule. Eelkõige keskendutakse NATURA aladel asuvatele lõheliste jõgedele, kus rändetakistuste likvideerimine või kalapääsude rajamine vähemalt 10 objektil ning kudepaikade taastamine vähemalt 1000 m² ulatuses aitavad oluliselt kaasa vee-elustiku mitmekesisuse säilimisele.
Koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga on praeguseks välja valitud kaheksa paisu, mille eemaldamine või ümberkujundamine parandab veekogude ökoloogilist seisundit ja avab kaladele rändeteed:
1. Elva jõgi: Rundsoveski pais
2. Elva jõgi: Mosina pais
3. Võsu jõgi: Ojaäärse I pais
4. Võsu jõgi: Ojaäärse II pais
5. Ura jõgi: Ura pais-regulaator
6. Liiva oja: Liiva pais
7. Valgejõgi: Kotka pais
8. Rõngu jõgi: Paaslangi pais
Hetkeseisuga on Mosina, Rundsoveski, Ura, Ojaäärse I ja Ojaäärse II paisu eemaldamine jõudnud projekteerimisfaasi ning projektide valmimine on planeeritud 2025. aastaks. Kudepaikade ja elupaikade taastamistööd on planeeritud 2025. ja 2026. aasta suveperioodiks, kui suuremad lammutustööd on tehtud.
Paisude likvideerimisega ei taastata mitte ainult vaba veevoolu, vaid luuakse paremad tingimused ka teistele vee-elustiku liikidele ning parandatakse veekogude üldist seisundit. Paisjärved kipuvad soodustama setete kogunemist ja veekogude kinnikasvamist, mis omakorda halvendab vee kvaliteeti. Nii saavad kalad taas liikuda oma looduslike sigimis-, toitumis- ja talvitusalade vahel, mis aitab neil paremini ellu jääda.
Miks on paisude eemaldamine vajalik?
- Paisude tõttu halveneb vee kvaliteet – seisva veega paisjärved koguvad setteid ja soodustavad vetikate vohamist, mis vähendab hapnikusisaldust ja ohustab vee-elustikku.
- Rändeteede avamine aitab kalaliikidel püsima jääda – mitmed looduslikud kalaliigid vajavad vaba liikumist, et jõuda kudemispaikadesse ja kasvatada oma populatsiooni.
- Looduslik tasakaal taastub – jõgede vaba voolamine aitab taastada ökosüsteemide loodusliku dünaamika, parandades nii vee kvaliteeti kui ka elustiku mitmekesisust.
AdaptESTi tegevused aitavad muuta Eesti jõgesid elujõulisemaks ja vastupidavamaks kliimamuutustele, andes meie veekogudele tagasi nende loomuliku voolavuse ja elurikkuse.
