Geograafilised katsekultuurid aitavad leida tulevikumetsadele sobivaid puid

Kliima muutub ning koos sellega muutuvad ka tingimused, milles meie metsad peavad kasvama. Seetõttu rajame Eesti Maaülikooli eestvedamisel geograafilisi katsekultuure, et selgitada välja, millised puuliikide päritolud suudavad Eesti tingimustes kõige paremini kohaneda ja areneda.

Katsekultuurides võrdleme eri riikidest pärit seemnetest kasvatatud puid. Kuigi tegemist on sama puuliigiga, võivad erinevatest piirkondadest pärinevad puud erineda nii kasvukiiruse, külmakindluse, haiguskindluse kui ka vastupidavuse poolest. Seemnete päritolu mängib metsakasvatuses olulist rolli, sest puude kohastumus kujuneb välja pika aja jooksul just nende kodupiirkonna kliima ja keskkonnatingimuste mõjul.

LIFE-SIP AdaptEST projekti raames oleme rajanud geograafilisi katsekultuure hariliku männi, pöögi ja lehisega. Pilootalad asuvad kolmes erineva kliimaga Eesti piirkonnas – Saaremaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal, et hinnata puude käekäiku erinevates kasvutingimustes.

Pöök – palju ootusi ja veel rohkem küsimusi

Harilik pöök on üks Euroopa tähtsamaid metsapuid ning paljudes riikides moodustab ta võimsaid ja kõrge tootlikkusega metsi. Eestis puudub aga pikaajaline kogemus pöögi kasvatamisega metsapuuna ning arvamused selle sobivuse kohta on sageli vastandlikud. Just seetõttu otsustasime pööki põhjalikumalt katsetada.

Esialgu kogusime seemneid 38 erinevast päritolust üheksast Euroopa riigist, kuid ühe seemnepartii kvaliteet osutus külviks sobimatuks. Nii jõudis katsetesse lõpuks 37 seemnepartiid. 

Praktikas osutus pöök aga keeruliseks liigiks. Mitmest seemnepartiist ei õnnestunud saada piisavalt taimi ning katsete rajamisel tuli esialgset plaani kohandada. Samuti selgus, kui oluline on seemnete käitlemine – eri piirkondadest pärit seemned võivad vajada erinevat eeltöötlust ning nende idanemisvõime sõltub suurel määral säilitamis- ja kuivatamistingimustest.

Sellest hoolimata rajasime tänavu kõigile kolmele pilootalale pöögi geograafilised katsed. Kokku istutasime katsealadele 792 puud ning lisaks üle 500 puu puhvertsoonidesse. 

Lehis – oluline võrdlus erinevate päritolude vahel

Tänavu rajasime ka Euroopa lehise geograafilised katsekultuurid. Nagu teistegi katsete puhul, eelistasime võimalusel seemneistandikest pärinevat materjali, sest need on rajatud valitud ja heade omadustega puudest.

Seemnete hankimine osutus keerulisemaks, kui esialgu arvasime, sest Euroopas on suhteliselt vähe lehise seemlaid, kust seemneid regulaarselt kogutakse. Lõpuks õnnestus katsetesse kaasata kümme Euroopa lehise päritolu. Võrdluse huvides lisasime katsetesse ka ühe Siberi lehise ja ühe hübriidlehise partii.

Lehise puhul olid tulemused märksa stabiilsemad kui pöögil. Kolmele katsealale istutasime kokku ligi 3900 taime ning enam kui 1100 puud puhvertsoonidesse. 

Esimesed tulemused männikatsetest

2024. aastal rajatud hariliku männi geograafilised katsekultuurid annavad juba esimest tagasisidet. Mandri-Eesti katsealadel Tartumaal ja Ida-Virumaal on puude ellujäämus olnud väga hea ning asendamist vajab vaid väike osa istikutest.

Saaremaa katsealal olid tingimused keerulisemad. Talvel kattis ala tavapärasest paksem lumikate, mis lõi närilistele soodsad tingimused. Hiired kahjustasid noori puid ning kevadel lisandusid ulukikahjustused. Seetõttu ei vasta ala seisund seatud eesmärkidele ning see rajatakse järgmisel aastal uuesti.

Kuigi lõplikke järeldusi on veel vara teha, kinnitavad senised kogemused geograafiliste katsekultuuride vajalikkust. Metsapuude sobivust tuleviku kliimasse ei saa hinnata oletuste põhjal. Usaldusväärsed vastused annavad ainult pikaajalised katsed, mis võimaldavad võrrelda eri päritolude tegelikku kasvu ja vastupidavust ja kohanemisvõimet muutuvates kliimatingimustes. Nii saame tulevikus teha teadlikumaid valikuid, et rajada metsi, mis on majandamise eesmärke arvestades võimalikult kliimakindlad ja vastupidavad.

Sama olulised kui õnnestumised on ka ebaõnnestumised. Need aitavad paremini mõista, millised tegurid mõjutavad puude kohanemist ning millistele päritoludele tasub tulevikus rohkem tähelepanu pöörata.