Teadusartikkel: pärandniitude hein kui potentsiaalne ressurss ringbiomajanduses

Teadusajakirjas RSC Advances ilmus Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli ja biomajandustehnoloogiate õppetooli koostöös valminud ülevaateartikkel „From technical feasibility to systemic viability: valorising semi-natural grassland biomass in a conservation-driven bioeconomy“. Artiklis uuritakse, kuidas poollooduslike rohumaade ehk pärandniitude hooldamisel tekkivat biomassi saaks senisest tõhusamalt ja kestlikumalt väärindada. Artikli autorid on EMÜ teadlased Annika Jaanimägi, Banafsheh Khaleghdoust, Rando Värnik ja Timo Kikas.

Pärandniitude hooldamisel tekib seni vähe kasutust leidnud biomass

Pärandniidud, sealhulgas ranna-, luha- ja puisniidud kuuluvad Euroopa liigirikkaimate koosluste hulka. Nende säilitamiseks on vajalik regulaarne hooldus, näiteks niitmine või karjatamine. Kuna looduskaitselistel eesmärkidel niidetakse neid alasid sageli alles suve teises pooles, on niidetud hein loomade söödana enamasti madala väärtusega ning selle käitlemine võib maaomanikele kaasa tuua lisakulusid.

Kõige perspektiivikamad lahendused on juba olemas

Uuringu keskne järeldus on, et biomassi väärindamise lahendusi tuleb hinnata terviklikult, arvestades nii tehnoloogilist teostatavust, majanduslikku tasuvust, tarneahela toimimist, olemasolevat taristut kui ka looduskaitselisi eesmärke. Tulemused näitavad, et kõige realistlikumad ja praktilisemad lahendused põhinevad olemasoleva taristu kasutamisel ning erinevate väärindamisviiside kombineerimisel.

Suurimat potentsiaali nähakse:

• biomassi kasutamises biogaasi tootmisel koos teiste toormetega; 
• IFBB-tehnoloogias, mis võimaldab biomassi mehaanilise ja bioloogilise töötluse abil eraldada vedela fraktsiooni biogaasi tootmiseks ning kuiva fraktsiooni kvaliteetse tahkekütuse valmistamiseks; 
• piirkondlike koostöövõrgustike ja tõhusa logistika arendamises, mis aitaksid biomassi niidult töötlemiseni viia võimalikult kulutõhusalt.

Elurikkuse hoidmine ja biomajandus peavad käima käsikäes

Artikli autorid rõhutavad, et suurim läbimurre peitub mõtteviisi muutuses: loodushoid ja biomajandus ei tohiks olla vastandlikud pooled, vaid teineteist toetav tervik. Sidudes looduskaitse eesmärgid targalt ringmajanduse ärimudelitega, saab seni tülikast ja kulukast niiduheinast luua väärtusliku ressursi. Selline süsteemne lähenemine mitte ainult ei taga meie unikaalsete pärandkoosluste säilimist, vaid loob maaomanikele ja kohalikele ettevõtetele uusi reaalseid sissetulekuallikaid, muutes looduskaitse majanduslikult tasuvaks.

Autorite hinnangul eeldab selline muutus ka terviklikumat poliitikakujundamist. Looduskaitset, biomajandust ja kohaliku majanduse arengut ei saa käsitleda eraldi, sest toimivad lahendused sünnivad just nende valdkondade kokkupuutepunktis. Ilma sellise süsteemse poliitilise muutuseta jäävad uued tehnoloogiad vaid laboriseinte vahele ega jõua kunagi praktilise ja tasuva kasutuseni.

Loe täispikka teadusartiklit (inglise keeles): 

Teadusartikkel valmis LIFE-SIP AdaptEST projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ raames. Projekti eesmärk on suurendada ühiskonna valmisolekut kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise kaudu.