Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingutulemused

Kevadine istutushooaeg segapuistute pilootaladel on täiskäigul

04.05.2026
harilik mänd vasakul ja euroopa lehis
Harilik mänd (vasakul) ja euroopa lehis (paremal). Foto: EMÜ

Muutuva kliima tingimustes on metsade elujõulisuse ja vastupidavuse tagamine üha olulisem. Seetõttu katsetame LIFE-SIP AdaptEST segapuistute pilootaladel erinevate puuliikide kooskasvatamist, et leida toimivad lahendused segametsade majandamiseks. Segapuistuid peetakse üldjuhul vastupidavamaks nii kahjuritele kui ka tormikahjustustele ning need võivad pakkuda metsaomanikele ka majanduslikult jätkusuutlikumaid valikuid.

Segapuistute pilootalad asuvad viies maakonnas: Tartu-, Valga-, Lääne-Viru-, Harju- ja Pärnumaal ning nende kogupindala on ligikaudu 45 hektarit. Istutame näidisaladele nii Eestis tavapäraseid puuliike kui ka liike, millel võib olla parem kohanemisvõime muutuvates kliimatingimustes. Samuti kasutame erinevaid istutussüsteeme, et hinnata puuliikide kooskasvamise mõju ja arengut erinevates tingimustes.

Kevadine istutushooaeg on alanud ning sel kevadel istutame segapuistute näidisaladele üle 30 000 puu eri liigist. Tegemist on viimase suurema istutusega. Järgnevatel aastatel teeme vajadusel täiendusi, kuna osa noori puid paratamatult hukkub. 

Varasematel aastatel oleme katsetanud rida+rida ja grupi meetodit, sel kevadel rakendame täiendavalt malelaua kombinatsiooni. See tähendab, et puuliigid vahelduvad reas nii, et ühe liigi kõrval kasvab alati teise liigi puu. Nii tekib malelaua muster, mis aitab meil paremini mõista, kuidas erinevad puuliigid koos kasvades üksteist mõjutavad ning millised lahendused võivad toetada metsade kohanemist kliimamuutustega.

Sel kevadel oleme märganud okaspuudel ulatuslikku päikesepõletust nii koduaedades kui ka näidisaladel. Mitmed okaspuud on muutunud pruuniks või punakaks. Põhjuseks on varakevadine intensiivne päikesekiirgus ajal, mil maapind on veel külmunud. Päike soojendab okkaid, mille tulemusel hakkab neist niiskus aurustuma, ning seda mõju võimendab lumelt tagasi peegelduv valgus. Kuna juured ei saa külmunud pinnasest vett kätte, tekib puul veepuudus ning okkad kuivavad ja saavad kahjustada.

Ka meie näidisaladel on päikesepõletus mõjutanud eelkõige kuuski ning mõnel juhul ebatsuugasid. Tugevalt kahjustatud puud asendame uutega. Väiksema kahjustusega puudel on võimalus taastuda ja edasi kasvada.

Image
päiksepõletuse saanud kuusk
Päikesepõletusega kuusk

Sellised ilmastikust tingitud mõjud rõhutavad vajadust arendada ja rakendada lahendusi, mis aitavad kujundada tulevikukindlamaid ja kliimamuutustele vastupidavamaid metsi.

Istutustööd Eesti Maaülikooli ja Eesti Erametsaliidu eestvedamisel on kestnud juba mitu nädalat ning jätkuvad lähiajal.