Üheskoos targemaks – koostöö, mis kiirendab arengut

13.–16. aprillil toimus Islandil Reykjavikis NORDSAT satelliidispetsialistide kohtumine. NORDSAT on rahvusvaheline töögrupp, mis ühendab Põhjamaade ja Balti riikide eksperte Islandilt, Norrast, Rootsist, Soomest, Taanist, Lätist, Leedust ja Eestist, et arendada satelliidiandmete kasutamist ning jagada praktilisi kogemusi nende rakendamisel.

Eestit esindasid kohtumisel Keskkonnaagentuuri satelliidispetsialistid Jekaterina Služenikina ja Ilona Vahter.

Eesti on NORDSAT töögrupis osalenud juba alates 2007. aastast. Regulaarsete kohtumiste eesmärk on õppida naaberriikide kogemustest, jagada enda teadmisi ning kiirendada uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu.

Mis meid kõiki ühendab?

Kõiki osalejariike ühendab töö meteoroloogiliste satelliitandmete töötlemise valdkonnas ning valmistumine uue põlvkonna satelliitandmete kasutuselevõtuks. Praegu toimub oluline üleminek uutele meteoroloogilistele satelliidisüsteemidele – MTG-le (Meteosat Third Generation) ja EPS-SG-le (EUMETSAT Polar System Second Generation).

Eestis toimub see üleminek LIFE-SIP AdaptEST projekti raames. Muutuvas kliimas sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused ning seetõttu on oluline kasutada ajakohaseid kaugseireandmeid, mis aitavad neid muutusi paremini jälgida ja prognoosida. Uued satelliitmõõtmised võimaldavad jälgida kiiresti arenevaid atmosfääriprotsesse, anda varasemaid hoiatusi ohtlike ilmastikunähtuste korral ning pakkuda kvaliteetsemaid sisendandmeid ilmamudelitele. See aitab omakorda parandada ilmaprognooside täpsust.

Selleks, et satelliidiandmed jõuaksid kiiresti sünoptikute igapäevatöösse, arendavad spetsialistid pidevalt uusi andmetöötlus- ja IT-lahendusi.

Uued oskused ja teadmised 

Kohtumisel arutati meteoroloogiliste satelliitandmete töötlust, visualiseerimist ning nende praktilist kasutamist Põhjamaades. Tutvustati Rootsi, Soome, Norra, Taani, Eesti ja Islandi kogemusi alates uute MTG-andmete vastuvõtmisest kuni operatiivsete lahendusteni.

Samuti tutvustati Arctic Weather Satellite’i projekti, mille eesmärk on tuua ilmamudelitesse rohkem satelliitandmeid ning muuta prognoosid veelgi täpsemaks. 

Lisaks käsitleti satelliidipõhiseid sademeanalüüsi lahendusi, andmetöötluse infrastruktuuri, monitooringusüsteeme ning andmete operatiivset kasutamist erinevates rakendustes.

Ühiselt testiti töötlusskripte ja töövooge. Kohal viibisid ka Pytroll tarkvara koodi arendajad, mis võimaldas ideid kiiresti arutada ning leida praktilisi lahendusi.

Image

Nende tegevuste tulemusena alustasid Keskkonnaagentuuri spetsialistid VIIRS Nordic Fire projekti prototüübi arendamist. Selle eesmärk on võimaldada Eestis peaaegu reaalajas ehk ligikaudu 15–30-minutilise viitega tuvastada aktiivseid kuumapunkte ehk võimalikke põlenguid.

Tulevikus aitab see lahendus toetada igapäevast operatiivset tööd ning parandada valmisolekut kiiresti arenevate tulekahjude korral. Lisaks arutati kohtumisel sünoptikute töölaua tulevikusuundi ja ühiseid arendusvõimalusi, mis aitavad uusi lahendusi kiiremini kasutusele võtta.

Muutuv kliima: kuidas on lood Islandil?

Kohtumisel rääkis Islandi Meteoroloogia Instituudi direktor ka sellest, kuidas kliimamuutused mõjutavad Islandit. Kuigi Islandit seostatakse sageli stabiilse ja jaheda kliimaga, ei möödunud seal 2025. aastal ühtegi kuud ilma ekstreemsete ilmastikuolude või ohtlike loodusnähtusteta.

Image

Kuigi Eestis ei esine selliseid nähtusi nagu vulkaanipursked või lumelaviinid, on täpsed ja sagedased satelliitandmed ka meie jaoks väga olulised. Need aitavad paremini mõista looduses toimuvaid muutusi ning toetavad valmisolekut kliimamuutustega kohanemisel.

Rahvusvaheline koostöö aitab uusi lahendusi kiiremini arendada ning tagab, et vajalik teave jõuab õigel ajal inimesteni, kes seda oma töös kõige enam vajavad.