Eesti jagas Põhjamaade kolleegidele kogemusi tuleohukaardi arendamisest

Kahekümne aasta eest leppisid Põhjamaade tuletõrjeasutuste peadirektorid kokku ühisalgatuses, mille eesmärk oli tugevdada koostööd tulekahjustatistika valdkonnas. Selle kokkuleppe tulemusel loodi koostöövõrgustik „Nordic Fire Statistics“, mis on tänaseks kujunenud oluliseks platvormiks tuleohutuse andmete ja teadmiste vahetamiseks.

Võrgustiku põhieesmärkideks on leida võimalusi riikide tulekahjude statistika võrdlemiseks, tuvastada uusi suundumusi ja arenguvõimalusi ning õppida üksteiselt tõhusamaid statistilise analüüsi meetodeid. Just andmete ja analüüside parem kasutamine aitab tulekahjude ennetustööd täpsemalt sihistada ning suunata ressursse sinna, kus neist on kõige rohkem kasu.

Nordic Fire Statistics töörühma kuuluvad asutused, mis tegelevad tulekahjude statistika kogumise ja analüüsiga: Eesti Päästeamet, Norra Directorate for Civil Protection and Emergency Preparedness, Taani Danish Emergency Management Agency, Rootsi Swedish Civil Contingencies Agency, Soome Pelastusopisto ja Siseministeerium, Islandi Housing and Construction Authority ning lisaks ka Berliini tuletõrjeasutus.

Eesti liitus selle koostööformaadiga, et liikuda tuleohutuse näitajates, eelkõige tules hukkunute arvu ja hoonetulekahjude vähendamise osas samm-sammult Põhjamaade tasemele. Regulaarsetel kohtumistel ja seminaridel vahetatakse kogemusi statistiliste meetodite ühtlustamise ning andmete vahetamise valdkonnas.

Tänavu korraldas Nordic Fire Statistics iga-aastase seminarikohtumise Päästeamet, võõrustades kolleege kogu Põhjamaadest. Seminaril osalesid ka Keskkonnaagentuuri ja KEMIT-i spetsialistid, kes tutvustasid Eesti uue tuleohukaardi arvutusmetoodikat ja visualiseerimist. 

Uus tuleohukaart on interaktiivne veebirakendus, mis toob kokku meteoroloogilised ja keskkonnaandmed, võimaldades hinnata tuleohtu nii üldisel kui ka väga detailsel tasandil. Kaardi kõige olulisemad väljundid on üldistatud tuleohukaart ja detailne tuleohukaart. Üldistatud kaardil kuvatakse tuleohu klassid kohalike omavalitsuste lõikes, andes kiire ülevaate piirkondlikust riskitasemest. Need andmed on aluseks tuleohuga seotud hoiatuste ja piirangute koostamisel ning aitavad omavalitsustel paremini kavandada ennetusmeetmeid ja reageerimisvõimekust.

Kaarti suurendades avaneb detailne vaade, kus tuleohu hinnang on antud iga ruutkilomeetri kohta. Analüüsi väljal on lisaks nähtav kolme päeva prognoos ja hooajaline arhiiv, mida täiendab sünoptiku koostatud tekstiline olukorra hinnang. Oluline uuendus on Päästeameti reaalajas edastatav teave kehtivate piirangute kohta, mis muudab kaardi praktiliseks tööriistaks nii elanikele kui ka ametiasutustele.

Koostöö Põhjamaade tulekahjustatistika töörühmas aitab Eestil tugevdada andmepõhist tuleohutuse juhtimist ning panustab ka kohalike omavalitsuste ja ametiasutuste võimekuse suurendamisse kliimariskidega toimetulekul. See on osa laiemast eesmärgist, mille poole ühiselt liigutakse — vähendada kliimamuutuste mõjusid ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet tulekahjude ja teiste loodusõnnetuste suhtes.

LIFE-SIP AdaptEST projekti raames arendatud tuleohukaart toetab otseselt kliimamuutustega kohanemist ja riskijuhtimist. Muutuv kliima mõjutab tuleohu taset, mistõttu on täpsemad andmed ja prognoosid hädavajalikud. Uuendatud metoodika ja digilahendused aitavad:

• ennetada looduses tekkivaid tulekahjusid ning parandada valmisolekut muutuvast kliimast tulenevate riskidega toimetulekuks;
• toetada päästetöid ja vähendada kahjusid meie metsadele ja maastikele;
• täiustada ilmaprognoose, kasutades kaasaegseid satelliidiandmeid, mis võimaldavad inimesi kiiremini hoiatada ja seeläbi kaitsta elu ja vara.

Põhjamaade partneritega vahetatud teadmised ja üheskoos arendatud lahendused aitavad meil liikuda tuleohutuse, kliimakohanemise ja turvalisema elukeskkonna suunas.