Pärandniitude päeva veetsime Alam-Pedja luhtadel

2. juulil tähistati Alam-Pedja luhaniitudel pärandniitude päeva, mida korraldas projekt Loodusrikas Eesti. Tegu on ajas püsiva traditsiooniga, mille juured ulatuvad vanarahva kalendrisse – sel päeval pandi tööd pausile ning pöörati pilk looduse ja pärandi poole. Viimastel aastatel on sellest päevast saanud võimalus tunnustada pärandniitude hooldajaid tehtud töö eest.

„Pärandniidud on Eesti ideaalmaastik, aastatuhandeid vana algkodu, mida me alateadlikult taga igatseme,“ ütles päeva avasõnades kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Hanno Zingel. Seekordne kokkusaamine tõi Alam-Pedjale kokku maahooldajaid, teadlasi ja Loodusrikas Eesti partnereid lähemalt ja kaugemalt, et ühiselt otsida võimalusi, kuidas pärandkooslusi elujõulisena hoida.

Tänavuse pärandniitude päeva keskmes olnud Alam-Pedja looduskaitseala on üks Eesti suurimaid ja liigirikkamaid loodusmaastikke. Seal paiknevad luhaniidud katavad kokku ligi 4000 hektarit ning kuuluvad Eesti väärtuslikumate pärandkoosluste hulka. Samas on nende hooldamine muutunud järjest keerulisemaks – vaid kolmandikku niitudest suudetakse praegu järjepidevalt hooldada, ülejäänud aladele takistab juurdepääsu keeruline maastik ja muutuvad loodusolud.

Erakordselt veerohke kevad ja suvi on tänavu paljud luhad vee alla jätnud. Alam-Pedja suurhooldaja Viljar Ilves, kes panustab nii LIFE-SIP AdaptEST kui ka Loodusrikas Eesti projekti tegevustesse, tõdes, et niitmise algus nihkub tänavu kaugemale kui kunagi varem ning osa alasid võibki jääda hooldamata. See tuletab meelde, et loodus on plastiline ja nii nagu omal ajal pidi talurahvas ilmastikuga kohanema, tuleb seda teha ka tänastel maahooldajatel.

Kuna Alam-Pedja luhaniidud on üks LIFE-SIP AdaptEST projekti fookustest, oli tänavuse pärandniitude päeva üheks tähtsündmuseks ka projekti praktiliste tulemuste esitlemine. Kohaletulnutele tutvustati uuenduslikku heinaparve "Luhakass", mis on spetsiaalselt loodud jõeluhtade hoolduseks. Alus võimaldab jõuda niidualadele, kuhu maismaad mööda ligi ei pääse, avades võimalused niita ja hooldada seni ligipääsmatuks jäänud pärandniite. Viljar Ilvese sõnul pakub Luhakass maahooldajatele väga vajalikku paindlikkust. „Kui vesi ei lase traktorit niidule, siis saab Luhakassiga vähemalt varustuse kohale toimetada ja tööga alustada niipea, kui olud lubavad,“ märkis ta. Niisugused lahendused on tulevikukindla looduskaitse vältimatu osa.

Viljar Ilves osaleb ühes oma maadega Loodusrikas Eesti pilootprojektis, mille kaudu on teatud aladel lubatud alustada niitmist varem kui tavapärane toetusperiood ette näeb. Tänu sellele on aladele tagasi tulnud mitmeid haruldasi liike (nt siberi võhumõõk, mitmed käpalised), kuigi seekord jäi liigiline määramine kõrge veetaseme tõttu tegemata. Kõnekam kui üksikud liigid on aga kogu maastikus toimunud muutus – veel viis aastat tagasi olid need alad võsastunud ja kaetud roostikuga, nüüdseks on tänu tehnilisele võimekusele ja koostööle taastunud liigirikkad niidukooslused.

Pärandniitude päeva tähistamine Alam-Pedjal näitas, et niitude hooldus ei ole pelgalt loodushoiutöö, vaid osa laiemast sidemest looduse, kultuuri ja kogukondade vahel. Kohale tulnud hooldajad, teadlased ja ametnikud kinnitasid ühisel arutelul, et pärandniidud ühendavad looduse ja inimese teadmised, kogemused ning väärtused. Nii nagu laulupidu on meie kultuuripärand, on seda ka niidud – neid mõlemaid hoitakse elus austuse ja armastusega. 

Pildigalerii autor: Kaidi Tingas