Alam-Pedja LKA 30. sünnipäeva tähistati seminariga

5. septembril 2024 toimus Alam-Pedja 30. juubeliseminar, mille eesmärk oli meenutada kaitseala arengut sünnist tänapäevani ja vaadata üheskoos tulevikku. Tegemist on kliimamuutustega kohanemise mudelalaks valitud kaitsealaga, kus püüame looduslike protsesside ja pool-looduslike koosluste teadliku majandamise kaudu luua ja taastada keskkonda, mis pakub soodsaid võimalusi liikidele ja looduse hüvesid inimestele. Seminari võõrustas LIFE-SIP AdaptEST partner Lynxland, eesotsas selle juhi ja Alam-Pedja maahooldaja Viljar Ilvesega. 

Kuigi kaitseala loomise täpne kuupäev on 17. veebruar, toimus seminar soojemal ajal, võimaldades nautida erakordselt ilusat septembrikuist ilma. Seminari teema ja ilm läksid ootamatult hästi kokku, kajastades piirkonna südantsoojendavaid omadusi. Üritus toimus ainulaadses kohtumispaigas – heinaküünis, mis meenutas kaitseala algusaastaid ja looduskaitse praktika muutusi.

Alam-Pedja 30. aastapäeva üritus pakkus rikkalikku ja mitmekesist programmi. Seminari keskmes oli inimeste roll looduskaitses ja kliimamuutustega kohanemisel. LIFE-SIP AdaptEST projekt sai erilist tähelepanu, käsitledes Alam-Pedja looduse uurimist, taastamist ja kaitsmist. Päeva jooksul tegid temaatilisi ettekandeid nii projekti partnerid kui ka teised, toimusid aktiivsed vestlusringid ning näha sai Alam-Pedja pildiprogrammi.

Päeva avas kõnejuht Kaili Viilma, järgnesid Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajate sõnavõtud, kes rääkisid kliimaväljakutsetest, looduskaitse rollist ja Alam-Pedja olulisusest. Seejärel toimus aruteluring, kus Arne Ader, Urmas Sellis ja Hanno Zingel muljetasid kaitseala sünnist ja arenguloost.

RMK esindaja Priit Voolaid ning Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist tutvustasid soode taastamise projekte. Eesti Loodushoiu Keskuse esindaja Meelis Tambets avas veekogude ja kalastiku parendamise teemasid, sealhulgas rääkis vanajõgede avamisest ja Laeva jõe taastamisest.

Ürituse võõrustaja Viljar Ilves koos Jaak-Albert Metsojaga andsid ülevaate niiduhooldustöödest ja nende mõjust elustikule. Tartu Ülikooli esindaja Pelle Mellovi esines ettekandega, kus rääkis luhalindude ja röövlindude käekäigu uurimisest. Pauli Saag Tartu Jahindusklubist rääkis aga ulukite seirest ja väikekiskjate ohjamisest.

Kaidi Erik Keskkonnaametist avas tausta Alam-Pedja piiride ja kaitsekorra võimalikust laiendamisest, sealhulgas kaitsekorra muudatustest ja niiduhoolduskavast. Seejärel tutvustas Eesti Maaülikooli esindaja Timo Kikas Alam-Pedja luhaheina kasutusvõimaluste uuringu plaane.

Seminari lõpus toimus aruteluring, kus käsitleti teemasid nagu loodusväärtuste suurimad ohud, linnalähedase kaitseala mudeli jätkusuutlikkus, kliimamuutuste mõju ning looduse kaitse rahastamise võimalused.

Seminari eel said huvilised nautida laevareisi ja tutvuda Alam-Pedja hooldatud ja hooldamata luhtade, vanajõgede ning taastatud Laeva jõe olukorraga, samal ajal kuulata kohaliku eluoluga seotud lugusid laevajuhilt Andres Põhjalalt. Matkahuvilised said osaleda Selli-Sillaotsa matkaretkel, kus Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Elo Raspel tutvustas soo- ja metsakooslusi.

Täname kõiki korraldajaid, esinejaid ja külalisi aktiivse panustamise eest!