Alam-Pedja lodumetsatalgud tõid kokku looduse hoidjad üle Eesti

Augusti viimasel nädalavahetusel kogunes Alam-Pedja looduskaitsealale 15 loodusesõpra, et panustada lodumetsade säilimisse. Talgute käigus rajati tamm vanale kuivenduskraavile, et taastada metsadele loomuomane veerežiim ja toetada seeläbi sealset elurikkust.

Alam-Pedja looduse ja ajaloo ristumiskohas

Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos, kus 7500–10 000 aastat tagasi laiutas ulatuslik veekogu. Tänapäeval kulgevad kaitseala piirid suuresti mööda jõgesid – lõunast Emajõgi, idast Laeva jõgi, põhjast Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed ning läänest Pede ja Põltsamaa jõgi.

Lisaks loodusväärtustele on piirkonnal rikkalik tööstuspärand. Just siin, Meleskis, tegutses 19. sajandil Eesti suurim klaasimanufaktuur, mis oli suuruse poolest teine peeglivabrik kogu Venemaal. Kui klaasitootmine pärast I maailmasõda soiku jäi, vähenes surve metsadele ning raiutud alad hakkasid taastuma. Tänaseks on need võtmas taas loodusmetsadele omast ilmet.

Koostöös peitub jõud

Eestimaa Looduse Fondi märgalade ekspert Jüri-Ott Salm tutvustas talgulistele kuivenduskraavide sulgemise olulisust Alam-Pedja ökosüsteemide seisukohalt. Tammi rajamine nõudis püsivust ja meeskonnatööd, sest pinnase kaevamine ja kraavi sulgemine olid füüsiliselt rasked. Ühises talguvaimus valmis aga korralik pais, mis aitab hoida vett metsas ning muudab piirkonna kliimamuutuste mõjudele vastupidavamaks.

Elamus keset loodust

Tööpaika jõudmine oli juba omaette seiklus – ligi tunniajane retk viis osalejad sügavale Alam-Pedja südamesse. Pärast rammestavat tööpäeva kosutati end Võrtsjärves ujudes ja saunas lõõgastudes. Muinastulede ööl süüdati järve kaldale lõke, mis pakkus nii talgulistele kui ka kohalikele võimaluse ühiselt suveõhtut nautida. Viimasel päeval rikastasid kogemust Meleski klaasitehase muuseumi külastus ja jalutuskäik Oiu sadama matkarajal.

Kliimamuutustega kohanemine

Vabatahtlike töö aitab hoida ja taastada Alam-Pedja lodumetsade looduslikku veerežiimi – see on võtmetähtsusega nii elurikkuse säilitamisel kui ka kliimamuutustega kohanemisel. LIFE-SIP AdaptEST projekti toel korraldatud talgud annavad loodusele paremad eeldused muutuvate tingimustega toime tulla.

Heida pilk peale talgujuht Triin Libe pildigaleriile: