Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingutulemused

Ujuvsaared toovad uue elu Aidu kaevandusjärvedesse

16.09.2024
Ujuvsaared Aidus

Aidu kaevandusjärved on leidnud küll kasutuse turismiobjektina, kuid kaevandustegevus on rängalt mõjunud piirkonna ökosüsteemile. Nüüd proovivad teadlased sinna ujuvsaarte abil elu tagasi tuua. 

Kliimamuutused mõjutavad oluliselt veevarusid, mistõttu on väga oluline uurida, kuidas pinnavett säästlikult majandada ja veekogusid hoida. LIFE-SIP AdaptESTi projekti toel seda Aidus uuritaksegi. Endisel kaevandusalal on kujunenud ulatuslik järvede süsteem, aga inimtegevuse mõju annab tunda nii veekvaliteedi kui elurikkuse osas. 

„Paigaldasime Aidus endise kaevanduse kohale kujunenud veekogudele ujusaared. Praegu näevad need välja sama tehislikud kui karjäärist jäänud tehismaastik, kuid need loovad eelduse loodusliku ökosüsteemiga sarnase koosluse, näiteks õõtsiksoo tekkele,“ selgitas Ain Kull, Tartu Ülikooli loodusgeograafia kaasprofessor ja uuringu eestvedaja. 

Image
Inimesed Aidu kanali veekogul ujuvsaari rajamas
Teadlased Aidu kaevandusjärvele ujuvsaari paigaldamas.

Roomattidest ja nende pikaajalise ujuvuse tagamiseks torudest rajatud ujukitest koosnevatele saartele peaks elu tekkima paari-kolme aastaga. „Saared on taimedele ja linnustikule uueks elupaigaks. Kui saartele tekivad taimed, aitavad need parandada vee kvaliteeti. Taimestik puhastab vett, muudab praegu puistangu materjalist läbi imbuva sademevee tõttu aluselist vett neutraalsemaks ja vähendab leostumisega veekokku kantavaid toitaineid, aga ka kahjulike raskemetallide sisaldust. Lisaks võib saartel olla soodne mõju vee- ja süsinikubilansile,“ rääkis Kull. 

„Kliima muutused toovad kaasa joogivee puudujäägi. Üheks saarte rajamise eesmärgiks on analüüsida ka võimalusi suurendada joogivee varustuskindlust, kasutades potentsiaalselt endiste kaevandusalade uusi kunstlikke veekogusid lisaveevarustusena,“ selgitas projekti vajalikkust inimestele Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. 

Ujuvsaarte loomine ei piira Aidu ajaveetmisvõimalusi, sest saared asetatakse kinnistesse soppidesse, kus atraktsioone ei leidu ja uuringu käigus rajatavate saarega kaetav ala on väike. Uuringuga täpsustatakse ujuvsaarte abil süsiniku sidumise võimet, mõju veekogu pinnalt aurumisele ja liigilise mitmekesisuse kujunemist.

Image
mõõteseade
Ekraanil on näha ujuvkambris mõõdetud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni muutus ajas.

Aidu karjääri rajatavad ujuvsaared on osa kliimamuutustega kohanemise projektist LIFE-SIP AdaptEST, mille peamine eesmärk on suurendada meie ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise.