Seminaril tutvustati kliimaandmete kasutamise võimalusi Eestis

Möödunud neljapäeval, 12. detsembril toimus Kliimaministeeriumi ametnikele suunatud LIFE-SIP AdaptEST projekti seminar, kus teadlased Tartu Ülikooli (TÜ) kliimauuringute keskusest ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) meresüsteemide instituudist tutvustasid projektis loodavaid kliimaandmeid ning nende rakendamise võimalusi.

TÜ teadlane Hannes Keernik andis ülevaate juba toimunud kliimamuutustest Põhja-Euroopas ja Eestis. Erko Jakobson esitles, kuidas meie kliima võib tulevikus sõltuvalt inimkonna käitumisvalikutest kujuneda. TalTechi meresüsteemide osakonna teadlane Ilja Maljutenko tutvustas Eesti tuleviku merekliima esialgseid tulemusi ning Mariliis Kõuts tegi näidisülevaate, kuidas AdaptEST projektist saadud andmeid saab kasutada kliimamuutuste mõjude hindamisel Eesti ühiskonnas ning leevendus- ja kohanemismeetmete väljatöötamises.

Ettekannetele järgnes elav arutelu, kus hinnati teadlaste suurt panust Eesti kliimamuutuste jälgimisel ja kliimaprojektsioonide koostamisel. Osalejad tõid esile, et seminar andis selgema ülevaate sellest, kui täpseid andmeid on võimalik AdaptESTi uurimistööst saada ja milliseid parameetreid on võimalik kasutada kliimariskide hindamises ja kliimamuutustega kohanemismeetmete planeerimises.

Seminaril tutvustati projekti esialgseid tulemusi, lõplikke järeldusi sisaldavad raportid valmivad 2026. aasta lõpuks. Esimesed kokkuvõtted kinnitavad, et muutused temperatuuris ja sellega seotud karakteristikutes on selged ja ühesuunalised, näidates üldist soojenemist. Muutused on märgatavad ka teistes atmosfääri ja merekeskkonna näitajates, nagu sademed, tuul, lume- ja jääkate, soolsus, veetase ning hoovused. Äärmusväärtuste esinemise sageduse ja intensiivsuse muutused vajavad veel hindamist. 

Tulevikukliima sõltub suurel määral inimkonna valitud sotsiaalmajanduslikust rajast. Globaalse soojenemise tase määrab ära regionaalsed kliimamuutused. Eesti puhul näitavad tulevikustsenaariumid, et keskmine ja maksimaalne temperatuur tõusevad globaalsest keskmisest temperatuurist 1.5 korda kiiremini, minimaalne temperatuur aga 3.2 korda kiiremini.

Kliimamuutused mõjutavad negatiivselt pea kõiki baas-ja regulatiivseid ökosüsteemi teenuseid. Mõnedele sotsiaalsetele või kultuurilistele teenustele võib kliimamuutuste mõju olla ka positiivne. 

Kliimamuutuste negatiivse mõju vähendamise ning positiivse võimendamise tagavad teaduspõhised leevendus- ja kohanemismeetmed. LIFE-SIP AdaptEST projektis loodav kliimaandmestik toetab selliste meetmete väljatöötamist. Igaüks saab neid andmeid kasutada selleks, et kliimamuutusega kaasnevaid muutusi hinnata ning kestlikke tulevikulahendusi välja töötada.

Seminari salvestust saab järele vaadata ning ettekannetega tutvuda: