Kliimamuutused toovad fookusesse vee taaskasutuse vajaduse

Inimesele tarbimiseks sobiva kvaliteediga vee varud on probleemiks kogu maailmas. Kliimamuutustest tingitud häiritud veeringe ja olemasolevate varude saastumine ei mõjuta mitte ainult lõunamaid, vaid vesi on muutumas piiravaks teguriks ka põhjamaade tööstuste arengus. Vee taaskasutamine on üks tõhusamaid võimalusi veepuuduse vähendamiseks.

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) uurib LIFE-SIP AdaptEST projekti raames erinevaid tehnoloogilisi lahendusi puhastatud reovee, kaevandusvee ja kalakasvatusvee taaskasutamiseks. Kuna Eestis pole taaskasutatava vee kvaliteedinõuded veel lõplikult välja töötatud ja nõuded sõltuvad veekasutuskohast, rakendatakse projektis pöördinseneeria lähenemist. See tähendab, et pilootkatsete abil määratakse saavutatav veekvaliteet ja selle põhjal kaardistatakse võimalikud taaskasutuskohad. Samal ajal võetakse arvesse Euroopa Liidu 2020/741 määruses sätestatud nõudeid „Minimum requirements for water reuse“, kuid lähenetakse teaduspõhiselt ja lähtutakse lisaks seadusandlusele ka kohalikest vajadustest.

TalTechi vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühm alustab 2025. aastal katsetusi koostöös Mativesi OÜ-ga Kohtla-Järve reoveepuhasti heitvee ning karjääriveega ja koostöös Eesti Maaülikooli ning Järvamaa Kutsehariduskeskusega Särevere kalakasvandusveega. Uuringutes kasutatakse ultra- ja nanofiltratsiooni seadet, kasutades erinevaid filtreid - ultrafiltratsioonimoodulit UF010 ja nanofiltratsioonimoodulit dNF40. Katsetused toimuvad ühekuuliste perioodidena, millest esimene algab jaanuaris 2025 Kohtla-Järve reoveepuhastil.

Ultra- ja nanofiltratsiooni pilootseadme testperioodil opereeritakse, hooldatakse, kaugjälgitakse testsüsteemi ja kogutakse vajalikud andmed. Mõõdetakse vajalikud mikrobioloogilised, kui keemilised näitajad nagu E.Coli, Clostridium perfringens (kaasa arvatud eosed), Legionella spp, BHT5, heljum, hägusus elektrijuhtivus, pH, raskemetallid jt.

Katsete käigus uuritakse:

• milline veekogus läbib membraani,
• milline on puhastatud vee kvaliteet võrreldes toorveega,
• millised on ultra- ja nanofiltratsiooni pesu intervallid ning kasutatavad pesuained/kemikaalid,
• milline on täismõõdulise seadme optimaalne töörõhk ja disain.

Saadud tulemuste põhjal hinnatakse tehnoloogiliste lahenduste investeeringu- ja opereerimiskulusid ning koostatakse soovitused seadmete projekteerimiseks. Leitud puhastusefektiivsused saavad aluseks taaskasutuskohtade kaardistamisel, võttes arvesse vajalikke infrastruktuuri investeeringuid, nt torustike rajamist.

Sellised teaduspõhised lahendused annavad olulise panuse veeressursside kestlikusse kasutamisse ning toetavad kliimamuutustest tingitud veepuuduse leevendamist nii Eestis kui ka kaugemal.