Otsingutulemused

Sünoptikute poolt enim kasutatavad satelliitproduktid suvel

04.07.2024
radaripilt

Oleme jõudnud ajateljel suve südamesse ehk juulikuusse ja vaatame põgusalt üle, millist abi pakuvad ilma prognoosimisel meteosatelliidid.

Eesti suveilm on üldjoontes üsna vaheldusrikas, kuid sellegipoolest langeb sageli karmi kriitika osaliseks. Küll ei ole piisavalt soe või on liiga palav, kui sajab vihma, siis oodatakse päikest ja vastupidi. Äikesetorme, rahet ja vihaseid keeriseid ei oota keegi oma õuele ja isegi malbena tunduv udu võib inimtegevusele halvavalt mõjuda. Õnneks on ilma käitumist teatud piirini võimalik ette näha ja ka reaalajas jälgida. Olulist tuge selleks pakuvad satelliidid ehk “silmad” kosmosest.

Keskkonnaagentuuri sünoptikud kasutavad atmosfääris toimuvate kiirete arengute jälgimiseks ja ohtliku ilma eest hoiatamiseks mitmeid erinevaid infoallikaid. Suvel on olulisteks ja asendamatuteks  abivahenditeks satelliidiandmed, mis uuenevad iga 5 minuti tagant. Need annavad võimaluse tuvastada äikesepilvede kiireid arenguid ulatuslikul territooriumil, udulaamade teket ja asukohta merel, kus vaatlusjaamad puuduvad ning ohtlike frontaaltsoonide täpset liikumist.

LIFE-SIP AdaptEST projektiga astutakse Eesti suveilma ennustamisel oluline samm edasi, võttes kasutusele kaasaegsed satelliitandmed. Projektis uuendatakse nii satelliidiandmete vastuvõtu süsteemi kui ka täiustatakse andmete visualiseerimise ja analüüsi meetodeid, mis tagavad uue põlvkonna satelliidiandmete efektiivse integreerimise igapäevaellu.

Allpool on ära toodud sünoptikute poolt 5 enim kasutatavat satelliitprodukti suvisel ajal ehk siis TOP5:

  1. Sandwich RGB

    Sandwich RAnimatsioonil on kuvatud äikesepilvede areng Eesti kohal 29.05.2024 (oranžid alad näitavad äikesepilvede asukohta, külmakraadid kõrgeid pilvetippe).
    Kasutusala: äikesepilvede jälgimine. Animatsioonil on kuvatud äikesepilvede areng Eesti kohal 29.05.2024 (oranžid alad näitavad äikesepilvede asukohta, külmakraadid kõrgeid pilvetippe).

  2. HRV Cloud

    HRV Cloud RGB Kasutusala: erinevate pilvekihtide ja udu jälgimine Pildil on hästi märgata pilvede struktuuri. Madalad pilved on näha kollasega, sinisega on tähistatud ülemise kihi pilved ehk kiudpilved (Kesk-Eesti).
    Kasutusala: erinevate pilvekihtide ja udu jälgimine. Pildil on hästi märgata pilvede struktuuri. Madalad pilved on näha kollasega, sinisega on tähistatud ülemise kihi pilved ehk kiudpilved (Kesk-Eesti). 

  3. Convection/Severe storm RGB

    Convection/Severe storm RGB Kasutusala: tugeva konvektsiooni ja äikesepilvede arengu jälgimine Pildil on konvektiivsed pilved Soome lahe idaosas16.08.2023 (kollakas-roosa ring), Läänemere keskosas on märgata vähem aktiivset pilvestruktuuri. Erekollane värv viitab tugevale konvektsioonile (tõusvad õhuvoolud) ning hoiatab tugevast tormist.
    Kasutusala: tugeva konvektsiooni ja äikesepilvede arengu jälgimine. Pildil on konvektiivsed pilved Soome lahe idaosas16.08.2023 (kollakas-roosa ring), Läänemere keskosas on märgata vähem aktiivset pilvestruktuuri. Erekollane värv viitab tugevale konvektsioonile (tõusvad õhuvoolud) ning hoiatab tugevast tormist.

  4. Night Fog /Night microphysics

    Night microphysics RGB Kasutusala: madalate pilvede ja udu tuvastamine öösel Pildil katab öine udu suurema osa Eesti alast, punakad alad Eestist lõuna pool on ülemise kihi pilved, 24.07.2023
    Kasutusala: madalate pilvede ja udu tuvastamine ööse. lPildil katab öine udu suurema osa Eesti alast, punakad alad Eestist lõuna pool on ülemise kihi pilved, 24.07.2023 

  5. NWCSAF sademete tõenäosuse produkt 

    NWCSAF Total Precipitation Likelihood Satelliidiprodukt: Meteosat-11 + mudeliarvutus Kasutusala: sademete tõenäosuse hindamine Pildil on tugevad vihmasajud Pärnu piirkonnas 03.06.2024 (Pärnus mõõdeti 24 tunniga 52,5 mm sademeid).
    Satelliidiprodukt: Meteosat-11 + mudeliarvutus. Kasutusala: sademete tõenäosuse hindamine. Pildil on tugevad vihmasajud Pärnu piirkonnas 03.06.2024 (Pärnus mõõdeti 24 tunniga 52,5 mm sademeid).

    Euroopa pilvemaailma jälgimist kosmosest teostavad operatiivselt meteoroloogilised satelliidid Meteosat-10 ja Meteosat-11. Satelliitide tööd haldab EUMETSAT ja sellekohane täpsem teave on leitav Keskkonnaagentuuri blogist: https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/blogis-satelliidid-annavad-olulist-sisendit-kvaliteetseks-ilmaprognoosiks