Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingutulemused

KUTSE: Vabatahtlike veevaatluspäev

24.04.2025
vesi, maapiir, taevas
Oskar Kadaksoo, Unsplash

Eesti siseveekogude seisund on viimase kümnendi jooksul märgatavalt halvenenud. Kui 2012. aastal oli heas või väga heas seisundis veel üle poole meie seisuveekogudest, siis 2023. aastaks olid sellises seisundis vaid üksikud. Sama trend kehtib ka vooluveekogude puhul. Muutuste taga on nii põllumajandusest pärinevad toitained ja kemikaalid, ulatuslik kuivendustegevus kui ka järjest tugevnev kliimamõju – näiteks sadememustrite ja veetasemete ebastabiilsus.

Paraku jõuab riiklik seire praegu vaid murdosani Eesti veekogudest. Seetõttu jäävad paljud olulised muutused märkamata või reageeritakse liiga hilja. Meil kõigil on aga võimalus selles olukorras muutust tuua – hoida ise silm peal oma kodukandi veekogul ja koguda väärtuslikku teavet selle tervise kohta.

Kuidas käib Eesti seisuveekogude käsi?

Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa selgitab lühidalt, miks veekogude seisund muutub ja miks on oluline seire, mida saavad teha ka tavakodanikud.

Harrastusteadus annab igale huvilisele võimaluse kaasa lüüa

Üks tõhus viis veekogude seisundit jälgida on kodanikuteadus ehk harrastusteadus – tegevus, kus igaüks saab vastavalt oma võimalustele aidata kaasa keskkonnaalase info kogumisele. Vaatluse tegemiseks ei pea omama teaduslikku tausta – piisab tähelepanelikust pilgust, mõnest fotost ning lühikesest kirjeldusest veekogu kohta. Soovi korral võib mõõta ka temperatuuri või muid lihtsamaid veeparameetreid.

Kui selliseid vaatlusi teha korduvalt ühest ja samast kohast, tekib teadlastel ja otsustajatel ülevaade, millises suunas konkreetne veekogu liigub. Kogutud teave saab olla aluseks nii kohalikele aruteludele kui ka ametkondadele edastatavaks sisendiks. Sellest võib sõltuda näiteks, kas veekogu taastamiseks võetakse midagi ette.

Veestik.info – veekogude sõprade kogukond

Veestik.info ühendab inimesi üle Eesti, kes hoolivad meie järvede, jõgede ja teiste veekogude käekäigust ning soovivad anda oma panuse nende hea seisundi taastamisse ja hoidmisse. Rakendus on valminud LIFE-SIP AdaptEST projekti toel, et suurendada ühiskonna osalust ja parandada teadlikkust kliimamuutuste mõjust meie veekogudele.

Lisaks jagatakse Facebooki kogukonnas veestik.info jooksvalt juhiseid, vaatluste tegemise kogemusi ning praktilisi näpunäiteid. Just seal toimub ka Veevaatleja väljaõpe, mis aitab igal huvilisel astuda esimesed sammud harrastusteaduse teekonnal..

Ühine veevaatluspäev annab lisamõõtme

Et ühisvaatlustel oleks suurem mõju ja nähtavus, toimub igal aastal kolmel korral (iga aprilli, juuli ja oktoobri viimasel nädalavahetusel) vabatahtlike veevaatluspäev. Esimene selle aasta kolmest vaatluspäevast toimub juba 26. ja 27. aprillil. Nendel päevadel on kõik oodatud veekogude äärde, et anda oma panus väärtusliku andmestiku kogumisele. 

Alustuseks leia oma kodukoha lähedal asuv veekogu, võta kaasa nutitelefon ja varu mõni hetk aega. Jäädvusta hetkeolukord ning sisesta vaatlused veebilehe https://veestik.info/ kaudu, kus leiad ka vajalikud juhendid ja näited. Sellest saab alguse sinu teekond harrastusteadlasena, millel on päriselt mõju. Kogutud teave on avalik ja kasutatav – nii teadlaste kui ametkondade poolt, kuid ka kogukondadele endile.

Liitu aprillis toimuva vaatluspäevaga ja aita kaasa sellele, et meie veekogud oleksid tulevikus puhtamad, mitmekesisemad ja paremas seisundis.

Ära eira, parem seira!