Kliimamuutustega kohanemiseks tuleb rajada rohkem segametsi

Metsade vastupidavuse ja elujõulisuse tagamine muutuvates kliimatingimustes on üha olulisem. LIFE integreeritud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ raames rajatakse segapuistute näidisalad, mille eesmärgiks on katsetada erinevate puuliikide koos kasvatamise võimalusi, kuna segapuistuid peetakse vastupidavamateks kliimamuutustest tingitud probleemidele nagu kahjurid ja tormikahjustused.

Viie ala kogupindala on ca 45 hektarit ja need paiknevad Tartu, Valga, Lääne-Viru, Harju ja Pärnu maakonnas. Katsealadelt leiab tänapäeva Eesti metsamajanduses olulisi puuliike kui ka neid, mis võivad muutuvates kliimatingimustes paremini kasvada ja kohaneda.

Tänaseks on istutustööd kestnud juba kaks aastat, selle ajaga on näidisaladele istutatud üle 50 000 erinevat liiki taime rohkem kui 30 hektarile. Katsetused hõlmavad erinevaid istutussüsteeme, et saaks hinnata puuliikide kooskasvamise võimekust ja arengut erinevates tingimustes. 2024. aastal istutati segud rida + rida viisil, kus kahe liigi puhul vaheldus liik igas reas. Sel kevadel rakendati grupisüsteemi, kus puud said mulda liigipõhiste gruppidena. 2026. aastal istutatakse samad puuliikide segud malelaua süsteemis, kus liik vaheldub ridade sees.

Mullu kevadel istutatud taimede ellujäävus oli näidisaladel üle 90%. Tamme ja pärna puhul isegi ligi 100%. Lehisetaimedele on paraku kevadeti liiga teinud hiliskülmad. Tänavu istutatud taimede ellujäävust hinnatakse sügisel pärast kõigi alade seiret. Siiski saab juba öelda, et käesoleva aasta jahedapoolsem kevad põhjustas kahjustusi Lääne-Virumaal asuvale näidisalale istutatud lehistele ning erinevatele näidisaladele istutatud vahtratele.

Väga oluline on aladel jälgide ka rohttaimede kasvu ning organiseerida hooldus õigeaegselt. Tänavune vihmane suvi on soodustanud rohttaimede kasvu korralikult ja seetõttu tuleb ka näidisaladel tihedamini neid niita või talluda, et pakkuda istutatud taimedele paremaid kasvutingimusi. Projektis pakub erilist väljakutset metsataimekasvatuses vähe levinud liikide (harilik ebatsuuga, lehised, harilik tamm, harilik pärn) istututsmaterjali kättesaamine, kuna neid liike kasvatatakse väga väikeses koguses.