Harrastusteadlased aitavad hoida Eesti veekogude tervist

Eesti on veerikas maa – siin leidub tuhandeid järvi, jõgesid ja ojasid. Keskkonnaregistri andmetel on Eestis 2794 seisuveekogu ja 3672 vooluveekogu. Niivõrd ulatusliku veestiku seisundi jälgimine ületab aga riikliku seirevõimekuse piire, mistõttu on üha olulisem kaasata inimesi ka väljaspool teadusasutusi – loodushuvilisi, kogukonnaliikmeid ja harrastusteadlasi.

Miks on harrastusteadus oluline?

Viimase kümnendi jooksul on väiksemate veekogude seisund järjest halvenenud. Kui 2012. aastal oli 62% järvedest väga heas või heas seisus, siis praeguseks pole järele jäänud ühtegi väga heas seisus järve ja vaid 10% järvedest on veel heas seisus. Paraku jõuab riiklik seire katta vaid ligikaudu 3% järvedest ja 14% vooluveekogudest.

Sellises olukorras on eriti oluline koguda teavet ka nende veekogude kohta, mis seni on jäänud ametlikest seireprogrammidest välja. Harrastusteadus pakub võimaluse tugevdada keskkonnaseiret kohalike kogukondade toel, suurendades nii andmestiku mitmekesisust kui ka teadlikkust keskkonnaprobleemidest.

veestik.info – harrastusteaduse platvorm igaühele

Selleks et koguda rohkem teavet ka väiksemate ja seni tähelepanuta jäänud veekogude kohta, on Tallinna Ülikoolis LIFE-SIP AdaptEST projekti toel loodud avalik veebirakendus veestik.info. See platvorm võimaldab igal huvilisel – olenemata vanusest, taustast või kogemusest – sisestada oma vaatlusi, lisada fotosid ning kirjeldada muutusi veekogude ümbruses.

Regulaarsed vaatlused aitavad luua ajajooni, mille põhjal saavad teadlased analüüsida trende ja reageerida kiiremini võimalikele keskkonnamuutustele, sealhulgas kliimamuutuste mõjudele, veeökosüsteemide muutustele ja elurikkuse vähenemisele.

Kuidas vaatlusi teha?

1. Registreeri end vaatlejaks lehel veestik.info.
2. Vali kaardilt vaatluspunkt ja sisesta oma vaatlused – näiteks veekogu värvus, läbipaistvus, taimkatte muutused või kaldaerosioon.
3. Lisa fotosid erinevatest vaatenurkadest.
4. Kui võimalik, mõõda vee temperatuur või muid parameetreid – kas või lihtsa termomeetriga.
5. Sisestada saab andmeid nutiseadmest kohapeal või hiljem arvutist.

Isegi lühike kirjeldus või üks foto aitab täiendada andmestikku ja toetada teadlaste tööd. Kui samast kohast kogutakse andmeid korduvalt, saab hinnata, kuidas veekogu seisund aja jooksul muutub seisund aja jooksul muutub või püsib muutumatuna.

Vabatahtlikute veevaatluspäevad

Et soodustada vaatluste tegemist erinevatel aastaaegadel, on alates 2025. aastast käivitatud vabatahtlike veevaatluspäevad. Need toimuvad igal aastal aprilli, juuli ja oktoobri viimasel nädalavahetusel.

Esimene veevaatluspäev toimus 26. aprillil ning möödus väga aktiivselt. Kokku liitus ligi 70 uut harrastusteadlast, tänu kellele lisandus palju uusi vaatluspunkte ja sisestusi. Vaatlusi tuleb platvormile pidevalt juurde ning huvi kasvab märgatavalt ka koolide seas. Lisaks on plaanis korraldada tutvustusüritusi kohalikes kogukondades, et innustada inimesi üle kogu Eesti aktiivselt kaasa lööma. 

Kui mitte varem, siis kõik huvilised on oodatud veekogude äärde taas juuli lõpus, mil toimub järgmine ühine veevaatluspäev. See on suurepärane võimalus anda oma panus oluliste andmete kogumisse ja aidata paremini mõista Eesti veekogude seisundit.

Mis saab sisestatud andmetest edasi?

Kõik vaatlused muutuvad nähtavaks veestik.info avalikus andmebaasis. See võimaldab teistel huvilistel saada ülevaadet Eesti veekogude hetkeseisust. Andmeid kasutavad ka teadlased ja keskkonnaeksperdid, et täiendada olemasolevaid mudeleid, kavandada sekkumisi ja paremini mõista, kuidas kliimamuutused ja muud tegurid mõjutavad meie veekogusid.

Mida rohkem silmapaare, seda usaldusväärsem pilt

Eesti veekogude tulevik ei sõltu üksnes teadlastest ega ametlikust seirest – igaühe tähelepanek võib osutuda oluliseks lüliks suuremas pildis. Just lihtsad ja korduvalt tehtud vaatlused eri aegadel ja paikades aitavad märgata nii hooajalisi muutusi kui ka pikaajalisi trende, mis muidu võiksid jääda märkamata. 

Ära eira – parem seira!