Ajavahemikul 13. oktoober kuni 3. november 2023 viidi Keskkonnaagentuuris läbi uuring, mille eesmärgiks oli hinnata Eesti ühiskonna teadlikkust äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutuste osas. Uuring viidi läbi LIFE integreeritud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566) raames.
Uuring baseerus küsitlusel, mis saadeti klienditeeninduse poolt 219-le Keskkonnaagentuuri kliendile ja koostööpartnerile, 64-le kohalikule omavalitsusele, 18-le sihtrühmale, lisaks kõikidele Keskkonnaagentuuri töötajatele. Suurendamaks tagasisidet lisati küsitlus kõigile soovijatele vastamiseks ilmateenistus.ee ja Keskkonnaagentuuri Facebook lehele. Küsimustiku täitis 265 vastajat.
ILMAINFO KASUTAMINE
Ilmateavet peetakse oluliseks (96,6%) ja vajaliku info kättesaamiseks kasutatakse enamasti ilmateenistus.ee veebilehte või ILM+ äppi. Oma rolli ei ole kaotanud ka riiklikud tele- ja raadiokanalid, mis tagavad ilmateate jõudmise kõige kõrvalisematesse Eestimaa nurkadesse. Välismaistest allikatest oli populaarseim yr.no, samuti on info ammutamiseks üsna levinud mobiiltelefonide enda ilmarakendused. Ilmainfot kasutavad väga erineva valdkonna inimesed – fotograafiast kuni kriisikorralduseni – ja suuremas osas igapäevaselt. Huvi on suurim mitme ööpäeva prognoosi vastu ja kättesaadavusega ollakse enamasti rahul.
ÄÄRMUSLIKUD ILMANÄHTUSED
Eestis on äärmuslike ilmanähtustega silmitsi seisnud 90,6% vastanutest. Enim on inimeste igapäevaelu häirinud tugevad tormituuled, kuid tähelepanu äratab ka seik, et veidi üle 40% vastanutest märkisid probleemina ära kuumuse, põua ja metsade tuleohtlikkuse. Äärmuslike ilmanähtuste sagenemist viimastel aastatel peavad reaalsuseks veidi üle poole vastanutest, veidi alla poole ei näe tendentsis muutust või ei oska vastata. Hoiatusi keeruliste ilmaolude kohta jälgitakse üsna hoolega, nendest veidi üle 90% peetakse hästi ajastatuks ning infot ammutatakse põhiliselt Keskkonnaagentuuri kanalite ja ERR kaudu.
Ilmateade on inimestele oluline ja otsuste tegemisel üsna sageli abiks. Jälgitakse nii prognoose kui ka hoiatusi ning info ajastatust ja kättesaadavust peetakse enamasti heaks. Äärmuslikud ilmanähtused häirivad küll igapäevaelu, kuid nende sagenemist väga tugevalt ei täheldata.
KLIIMAMUUTUSED
Kliimamuutusi peab tõsiseks probleemiks valdav osa ehk 84,9% vastanutest. Üle poole (73,6%) uuringus osalenutest arvab, et inimese roll kliimamuutuste juures on suur või pigem suur. Kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete kasutuselevõtu osas vastas 60,4% inimestest jaatavalt. Kasutuselevõetud meetmetena nimetati kõige enam prügi vähendamist ja sorteerimist (77,4%), võimalusel ühekordsete pakendite kasutamisest loobumist (66%), säästlikuma auto ja/või kodumasinate soetamist (46%). Muude abinõudena nimetati veel üleüldist säästlikku tarbimist ja elamist; esemete parandamist ja nende kasutamist kasutusea lõpuni; inimeste teadlikkuse tõstmist; taaskasutust; lihatoodete tarbimise vähendamist ning puude istutamist. Vastanute hulgas leidus ka neid, kes nimetatud tegevusi teevad, aga ei seosta oma tegevust kliimamuutuste vastu võitlemisega.
Tööülesannete täitmiseks vajalike Eesti tuleviku kliimat puudutavate andmete (kliimaprojektsioonide) osas jagunesid vastused praktiliselt pooleks, 49,1% vastanutest kinnitasid, et nad vajavad selliseid andmeid ning 50,9% vastasid eitavalt. Tuleviku kliima info formaadi osas eelistati lihtsas keeles kokkuvõtlikku raportit (38,9%), infograafikuid (24,5%) ja kliimakaarte (23,4%). Põhjalikku teaduslikku raportit eelistas 12,8% vastanutest ning masinloetaval kujul andmete kättesaadavust 10,2%. Eraldi nimetati vajadust majandusliku mõjuga seostatud kliimastsenaariumi uuringu ning poliitiliste otsuste tegemiseks kasutatava kliimaraporti järele.
Tuleviku kliimainfo kasutamise vajadust seostab 31% vastanutest igapäevaelu planeerimisega pikemas perspektiivis. Kliimast sõltuvad otsused on peamiselt seotud eluaseme renoveerimise; aiataimede ja -saaduste kasvatamise; vaba aja tegevuste ja puhkuse planeerimise, tervise ja turvalisuse tagamise ning igapäevaste elukorralduslike küsimuste lahendamisega. 5% vastanutest soovib kliimainfot elukoha valiku tegemiseks. Tööga seotud otsuste tegemisel on tuleviku kliimainfo vajaduse välja toonud 46% vastanutest. Erinevaid valdkondi puudutavatest tegevustest on kõige enam mainitud põllumajandustööde planeerimise ja riskide hindamise (8%); keskkonna- ja kliimapoliitika kujundamise (5%); metsamajanduslike tööde planeerimise ja strateegiate väljatöötamise (5%) ning liikide leviku ja arvukuse prognoosimisega seotud tegevusi. 11% vastanutest leiab, et tuleviku kliimainfo on vajalik nii nende endi kui kaaskodanike teadlikkuse tõstmiseks ning käitumismustrite keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. 7% uuringus osalenutest arvab, et nad ei vaja tuleviku kliimainfot või ei oska selle vajadust hetkel hinnata.
Tutvu uuringu tulemustega!
Uuring on valminud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia, LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566) raames, mida rahastavad Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE ja Eesti riik. Euroopa Liit ega abiandvad asutused ei vastuta uuringus oleva informatsiooni õigsuse ja sisu kasutamise eest.