Muutuva kliima tingimustes on metsade elujõulisuse ja vastupidavuse tagamine üha olulisem. LIFE-SIP AdaptEST projektis katsetatakse erinevate puuliikide kooskasvatamist, et leida parimad lahendused segametsade majandamiseks. Segapuistuid peetakse vastupidavamateks kliimamuutustest tingitud probleemidele, eeskätt erinevate kahjurite ja tormikahjustuste vastu. Samuti võiksid segapuistud pakkuda majanduslikult tasuvaid ja jätkusuutlikke lahendusi metsaomanikele.
Välja on valitud viis ala, kuhu näidisalad on rajatud. Kogu pindala näidisaladel on ligikaudu 45 hektarit:
- Tartu maakonnas – 9,5 ha
- Valga maakonnas – 5,3 ha
- Lääne-Viru maakonnas – 12 ha
- Harju maakonnas – 8 ha
- Pärnu maakonnas – 9,5 ha
Kõik näidisalad on piiratud taradega, et kaitsta noori puid ulukite eest. Lisaks on osade lehtpuude ümber paigaldatud tüvekaitsmed näriliste võimalike kahjustuste ennetamiseks.
Aladelt võib leida tänapäeva Eesti metsamajanduses olulisi puuliike kui ka neid, mis võivad muutuvates kliimatingimustes paremini kasvada ja kohaneda. Segud, mis projekti jooksul istutatakse on järgnevad:
- Harilik tamm ja harilik kuusk
- Harilik tamm ja harilik pärn
- Euroopa lehis ja harilik kuusk
- Euroopa lehis ja harilik mänd
- Euroopa lehis ja arukask
- Siberi lehis ja harilik kuusk
- Siberi lehis ja harilik mänd
- Siberi lehis ja arukask
- Harilik ebatsuuga ja harilik kuusk
- Harilik ebatsuuga ja arukask
- Harilik kuusk ja harilik vaher
Katsetused hõlmavad erinevaid istutussüsteeme, et hinnata puuliikide kooskasvamise võimekust ja arengut erinevates tingimustes. Istutamisel kasutatakse kolme meetodit:
- Rida+rida süsteem, kus erinevad liigid istutatakse vaheldumisi ridadesse.
- Grupisüsteem, kus puuliigid on istutatud liikide põhiste gruppidena.
- Malelaua süsteem, kus puuliigid vahelduvad malelaua mustrina.
Näidisaladele on istutatud juba 10 erinevat segu (ligi 24 000 taime) kokku umbes 16,4 hektaril. Noorte taimede hooldustöid tehakse regulaarselt ning hooldust jätkatakse vastavalt vajadusele. Esialgsed mõõtmised, sealhulgas puude kõrgused ning suremuse ja kasvu hindamine, viidi läbi kevadel ja sügisel 2024. Järgmiste aastate jooksul jätkatakse mõõtmisi, et koguda pikaajalisi andmeid.