Üleilmsed kliimaandmed mugavalt igaühe käsutuses
13.11.2024
Veebruaris avaldas Euroopa Komisjon Copernicuse interaktiivse kliimaatlase – mugava tööriista, mis võimaldab kiiret ülevaadet lihtsamatest kliimaparameetritest. Kliimaatlast kasutavad võrdlusmaterjalina ka Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliimauuringute keskuse teadlased, kes projekti LIFE-SIP AdaptEST raames analüüsivad kliimamudeleid ja järelanalüüse, et paremini mõista Eesti kliima minevikku ja tulevikku.
Toome siia ühe näite talvise keskmise temperatuuri kohta minevikus ja tulevikus. Valides atlasest parameetriks keskmise temperatuuri, mudeliks ERA5, alaks Euroopa riigid ning kaardilt Eesti ja seejärel valides regionaalne info ja aastaajaks talv, saame tulemuseks Eesti mandriosa talvede keskmised temperatuurid perioodi 1940–2022. Need on ERA5 järelanalüüsi tulemused, milles on arvesse võetud ka mõõtmisandmeid ning mis on heas kooskõlas vaatlusandmetega (joonis1).
Kui valida aga mudeliks CMIP6 kliimamudelite ansambli tulemused ning tuleviku emissioonistsenaariumiks näiteks SSP2-4.5, on tulemuseks perioodi 1850–2100 talvede keskmine temperatuur mõõduka emissioonistsenaariumi puhul (joonis2).
Sarnaselt on võimalik vaadata 30 erineva kliimaparameetri ajaloolisi ja modelleeritud muutusi ajas nii aasta keskmisena kui ka sesoonselt. Kliimamudelite emissioonistsenaariumitega mängides saab aga näha, kuidas Eesti või mõne teise huvipakkuva piirkonna tulevikukliima sõltub inimkonna tehtavatest kliimavalikutest.