Eesti rannikul on arenemas mere kuumalaine: Läänemere pinnatemperatuur on maikuule iseloomulikust oluliselt kõrgem
24.05.2024
Nädalapäevad kestnud soe ja päikesepaisteline ilm on avaldanud sel nädalal oma mõju ka merepinna temperatuurile. Satelliitpildid näitavad, et suurel osal Läänemerest (üle 100 000 ruutkilomeetril) on välja kujunenud mere kuumalaine.
TalTechi meresüsteemide kaugseire kaasprofessori Rivo Uiboupini sõnul on mere kuumalained ekstreemsed olukorrad, kui vee temperatuur on vähemalt viis päeva oluliselt kõrgem võrreldes pikajalise keskmisega. “Tavaliselt räägitakse mere kuumalainetest suvel, kuid mere kuumalaine võib esineda ka kevadel või lausa talvel, juhul kui vee temperatuur on oluliselt kõrgem sellele aastaajale iseloomulikust pikaajalisest keskmisest,” täpsustas Uiboupin. Mere kuumalainete esinemise sagedus, kestvus ja ulatus on viimastel kümnenditel Läänemeres suurenenud.
Mõistmaks kuumalainete võimalikke mõjusid mere ökosüsteemile ja sinimajandusele on igati otstarbekas jälgida selle ekstreemse sündmuse arengut ning analüüsida kuumalainete esinemise sagedust ja ulatust pikema aja vältel.
Lähtuvalt sellest on TalTechi meresüsteemide instituudi teadlased oma uuringute toetamiseks välja arendanud kliimateenuse merepinna temperatuuri ja mere kuumalainete jälgimiseks. Selleks on üles seatud autonoomne andmetöötlusmudel, mis arvutab satelliitpiltidelt merepinna temperatuuri ja võrdleb seda pikkajalise keskmisega, et tuvastada kuumalainest mõjutatud piirkonnad Läänemeres. Autonoomse andmetöötluse igapäevased väljundid on näha joonisel 2 (mere kuumalaine ruumiline kaart ja pindala ajaline muutlikkus) ja joonisel 3 (merepinna temperatuuri ajaline ja ruumiline muutlikus).
Lähipäevade mudelprognoosi kohaselt püsivad soojad ilmad annavad alus arvata, et mere kuumalaine kestab veel edasi. Samas, kuumalaine edasist arengut võivad pidurdama hakata merel tugevnevad kirde ja ida tuuled, mis võivad Eesti rannikul põhjustada hoopis sügavatest kihtidest pärineva külma vee kerkimise pinnalakihti.
Arendus ja analüüs tugineb Copernicuse Mereteenus poolt jagatavatele kaugseire andmetele (Copernicus merekeskkonna seireteenused Läänemere seire ja prognoosikeskuses) ning panustab kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimisesse Eestis (projekt AdaptEst).
