Katsetame segametsade kasvatamise võimalusi viiel pilootalal

Eesti metsad on meie jaoks hindamatud - nad on majanduslik tugisammas, looduse kopsud ja hingelise puhkamise paik. Ent kliimamuutused esitavad neile tõelise väljakutse: temperatuuri tõus ja muutlikud sademed avaldavad meie metsadele aina suuremat mõju, ohustades nii traditsioonilisi puuliike kui ka metsaökosüsteeme tervikuna. Metsad on meie pärand tulevastele põlvkondadele ja meie kohus on neid hoida ja kaitsta.

Selleks, et Eesti metsad saaksid muutuvas kliimas edukalt kohaneda ja tervena püsida, katsetame koos Eesti Erametsaliidu ja Eesti Maaülikooliga LIFE-SIP AdaptEST projektis erinevate puuliikide ja nende kooskasvatamise võimalusi üle Eesti. Oleme Harju-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Tartu- ja Valgamaale rajanud segapuistute näidisalad, eesmärgiga välja selgitada, milliseid puuliike ja nende erinevaid kombinatsioone oleks kliimamuutusi arvestades majanduslikult mõttekas tulevikus kultiveerida.

Valgamaa projektiala omanik Atso Adson tunneb muret Eesti metsades kasvatada lubatavate puuliikide vähesuse pärast. "Kui liikus esmane info katsesse planeeritavate erinevate puuliikide kohta, siis oli see ka üks suur ajend projektis kaasa löömiseks," ütleb ta. "Eesti pidanuks juba aastakümnete eest looma analoogseid alasid, aga kuna kliimamuutused ei olnud veel nii tuntavad, võib oletada, et ei ole olnud ka ühiskondlikku tellimust. Metsas toimuvad protsessid aga mitu inimpõlve ja arvestatavate tulemusteni jõuame ehk poole sajandi pärast."

Kokku kasutame pilootaladel 11 erinevat segu, milleks on harilik tamm ja harilik kuusk, harilik tamm ja harilik pärn, euroopa lehis ja harilik kuusk, euroopa lehis ja harilik mänd, euroopa lehis ja arukask, siberi lehis ja harilik kuusk, siberi lehis ja harilik mänd, siberi lehis ja arukask, harilik kuusk ja harilik vaher, harilik ebatsuuga ja harilik kuusk ning harilik ebatsuuga ja arukask.

Adson lubas kasutada oma maa-ala üsna mitmel põhjusel: "Esiteks ei ole mul kokkulepitud alale enam otsest põllukasutuslikku huvi. Kuna kariloomade kasvatus ja neile sööda varumine on üksnes hobi, mitte põhitegevus, siis jäi igal aastal palju toodetud heinarulle kasutult seisma." Lisaks nägi Adson projektiga ühinemises võimalust tänada oma kunagist Alma Materit. "Peale meie aega tulevad uued põlved ja sellest katsest peaks olema eeskätt kasu just nendele ning kõigile tulevastele metsaomanikele meie laiuskraadidel," usub ta.

Aprilli ning mai jooksul istutasime koos Eesti Maaülikooli töötajate ja Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi liikmetega näidisaladele maha 10 erinevat segu, kokku ca 24 000 taime umbes 16,4 hektarile. Kuna hariliku vahtra taimi ei olnud sel aastal turul saada, siis hariliku vahtra ja hariliku kuuse segu istutame järgnevatel aastatel järgi. Hariliku ebatsuuga taimed saame ja istutame sügisel.

Sel aastal istutasime segud rida+rida viisil, kus kahe liigi puhul vaheldus liik igas reas. Järgnevatel aastatel on näidisaladel plaanis samade segude puhul katsetada erinevaid segamisviise. Näidisalad ümbritsesime taradega, et kaitsta tulevasi puistuid ulukite eest. Lehtpuude ümber paigaldasime näriliste võimalike kahjustuste vastu ka tüvekaitsmed. Üheks Atso Adsoni projektis osalemise ajendiks oli ka hea võimalus lasta metsastada ja tarastada üle 5 ha maad, mis jääb küll projekti lõpus maaomanikule, aga kus saab ikkagi jätkata vaatluste, mõõtmiste ja majandustegevuse analüüsimisega. Järgmisena ongi meil plaanis mõõta igal näidisalal oleva taime kõrgused, et määrata segapuistute algseis.

Pärnumaal asuva ala andis projekti kasutusse AS Metsamaahaldus. Ettevõtte juhi Taavi Raadiku sõnul võimaldab koostöö teadusasutuste ja teiste organisatsioonidega omandada uusimat teaduslikku infot ja tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa metsade majandamisel ja kaitsmisel. Ettevõte pakkus oma portfellist pilootalade rajamiseks välja erinevaid maid ja on ennegi mitmesugustes teadusuuringutes osalenud. Nende jaoks on oluline panustada kohaliku elurikkuse säilitamisse ja ökoloogilise tasakaalu hoidmisesse ning tagada metsade terviklikkus ja elujõulisus ka tulevastele põlvedele. Raadiku sõnul on soov teada saada, et millised segapuistud on tuleviku mõttes kõige mõistlikum rajada. Lisaks ka, et kuidas segapuistud aitavad kaasa bioloogilisele mitmekesisusele ja parandavad ökosüsteemi tervikuna.

Järgnevate aastate jooksul teeme aladel hooldustöid ning jälgime nende seisukorda, et hinnata puude kasvu ja võimalikke kahjustusi. Ka Raadik on tulemustele orienteeritud, "Näidisaladele on istutatud erinevate liikide ja kooslustega puistuid, mida on hea jälgida ja mõista, millised neist kohanevad meie kliimamuutustega paremini ja annavad parimat juurdekasvu." 

Projekti lõpus saame teha esmaseid järeldusi puude kasvust ja erinevate puuliikide koos kasvatamise võimalustest ning selle põhjal koostada metsaomanikele praktilisi juhendmaterjale, milliseid segapuistuid ning kuidas oleks Eestis mõistlik kasvatada selliselt, et nad oleksid nii kliimamuutustele vastupidavad, majanduslikult tulusad kui soodustaksid ka elurikkuse suurenemist ning pakuksid esteetilist väärtust.

Segapuistute näidisalad on vaid üks osa kliimamuutustega kohanemise projektist „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ ehk LIFE-SIP AdaptEST, mille peamine eesmärk on suurendada meie ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise kaudu. Kliimaministeeriumi juhtimisel panustavad eesmärkide saavutamisesse kokku 17 partnerit.