Uued lahendused veenappuse leevendamiseks toidutootmises

Kliimamuutuste tõttu oleme üha enam sunnitud mõtlema, kuidas toota toitu nii, et me ei kurnaks liigselt piiratud mageveevaru. Eesti Maaülikooli teadlaste uuring näitab, et üheks võimalikuks lahenduseks on akvapoonika – meetod, kus kalu ja taimi kasvatatakse koos. See nutikas ringmajanduslik süsteem võimaldab toota kvaliteetset toitu isegi siis, kui puhta joogivee asemel kasutada alternatiivseid veeallikaid.

Tavapäraselt vajab akvapoonika süsteemi täitmiseks puhast põhja- või joogivett. Maaülikooli veelabori katsesüsteem eristus aga selle poolest, et sisendveena kasutati laborihoone katuselt kogutud sademevett ning reoveepuhastist pärinevat puhastatud olmeheitvett. Enne süsteemi suunamist läbis see vesi mitmeetapilise puhastusprotsessi, mis hõlmas ultrafiltratsiooni, osoonimist ja UV-töötlust, et tagada selle sobivus nii kaladele kui taimedele.

Uuringu peamine fookus oli toiduohutusel, mistõttu analüüsiti põhjalikult süsteemis kasvanud Aafrika angersäga ning taimi nagu basiilik, paktsoi ja piparmünt. Tulemused olid suurepärased, näidates, et saagi keemiline koostis vastas kõigile rangetele ohutusnõuetele. Raskemetallide, nagu elavhõbeda, plii ja kaadmiumi sisaldus jäi alla määramispiiri või oli oluliselt madalam lubatud normidest. Samuti olid väga madalad orgaaniliste saasteainete ja pestitsiidide tasemed. Lisaks keemilisele puhtusele said kalad kõrgeid hindeid ka degusteerimisel, mis kinnitas, et alternatiivsete veeallikate kasutamine ei mõjutanud toidu maitset ega kvaliteeti.

Samas kerkis esile oluline bioloogiline nüanss: akvapoonika soe ja niiske keskkond võib soodustada teatud bakterite, näiteks Legionella levikut. See tähendab, et selliste süsteemide juures on kriitilise tähtsusega tagada tõhus ventilatsioon, kasutada vajadusel kaitsevahendeid ning vett pidevat desinfitseerida. Ohutus on tagatud vaid siis, kui lisaks toidu puhtusele pööratakse tähelepanu ka tervislikule töökeskkonnale ja ennetatakse piisavalt nakkusohtlike aerosoolide teket, mis võivad kaasneda vee liikumise ja aurustumisega süsteemis.

Katse kinnitas, et akvapoonika on realistlik ja stabiilne viis toota toitu säästlikult ka linnakeskkonnas. Eesti Maaülikooli uuringu tulemused on väärtuslikuks sisendiks Eesti veetaaskasutuse strateegia väljatöötamisel. See ei ole pelgalt eksperiment, vaid praktiline lahendus, mis säästab magevett, hoiab toitained ringluses ja tugevdab Eesti toidujulgeolekut.

Tutvu dokumendiga: