Galerii

LIFE-SIP AdaptEST raames rajame Aidu karjääri valitud aladele taimestikuga ujuvsaared. Selleks on aga vaja eelnevalt hinnata vee kvaliteedinäitajaid. Eesti Keskkonnauuringute Keskus alustas Aidus veeproovide võtmist juba veebruaris ning plaanib teha seda kokku 4 korda erinevatel aastaaegadel. Proovivõtu kohad valisime välja koos Tartu Ülikooliga, kes vastutab ka ujuvsaarte rajamise eest. Nii aitame soodustada tehisveekogudel looduslike veekogude ökosüsteemiga sarnaste veekogude teket. 

Alam-Pedja on üks Eesti suurimaid ja olulisemaid looduskaitsealasid, kus asuvad värvikirevad sood, lopsakad metsad, elurikkad jõed ja rammusad luhad. Tänu üleujutusele on luha taimestik rammus ja liigirikas ning omal ajal olnud siinne hein väga nõutud kaup. Heina niitmine on ajast-aega aidanud säilitada luha looduslikku mitmekesisust, mistõttu ka tänapäeval, mil loomakasvatust on vähemaks jäänud, heina siiski niidetakse, kuid masinatega. Õnneks on säilinud ka mõningal määral karjakasvatust, mis on kahtlemata keskkonnasõbralikum niidu hooldamise viis. Aprilli lõpus korraldasimegi karjaaedade rajamise talgud, et aidata tagada nende unikaalsete koosluste säilimine ja kohanemine kliimamuutustega.

Meie viimased droonifotod Emajõe üleujutustest Alam-Pedja looduskaitsealal on võimsad. Kuigi paljud Eesti jõed kogesid suurvee tipphetki juba veebruaris, käitub Emajõgi teistmoodi, reageerides lumesulale ja vihmasadudele aeglasemalt. See on ilmselge märk kliimamuutuste mõjust meie veekogudele. 

Muutuvas kliimas on oluline tagada pinna- ja põhjaveekogumite hea seisund. Selleks kaardistame kliimamuutustest mõjutatud veekogud, koondame kogutud andmed ühte andmebaasi ning loome rakenduse, mis kaasab kohalikke elanikke veekogude seiresse.

Vastavalt kliimatundlikkusele oleme välja valinud viis pilootala – Piirsalu jõgi, mis paikneb Vihterpalu jõe valglas; Redu oja, mis asub Keila jõe valglas; Piigaste oja, mis on Ahja jõe valglas; Sõmeru jõgi, mis paikneb Selja jõe valglas ja Uljaste järv. Külastasime neid veekogusid Keskkonnaagentuuri, Tallinna Ülikooli ja Eesti Geoloogiateenistuse spetsialistidega, et vaadelda olemasolevaid seirevõrke ning leida võimalusi nende täiendamiseks.