Lõputute soode, otsatute märgade metsade ja looklevate jõgede maa Alam-Pedja looduskaitseala koondab oma rüppe nii Peipsi- kui Võrtsjärve kalade kudealad ning siinsed luhad pakuvad pesitsuspaiku paljudele linnuliikidele. Kevad on siinkandis kõige tormilisem periood ning just sobiv aeg talguliste kokkukutsumiseks, et Alam-Pedja luhtadel aidata säilitada nende looduslikku mitmekesisust.
Talgutööd: Karjaaedade ehitamine.
Ööbimine: Palupõhja Looduskoolis madratsitel, oma magamiskotiga.
Toitlustus: Kolm korda päevas. Süüa valmistame toimkondades.
Kaasa võtta: Magamiskott, tööks sobivad riided ja kinnised jalanõud, soojad vahetusriided, saunatarbed.
Osalustasu: 21 EUR
Hinna sees: Toit, majutus, saun.
Registreerumine lõpeb: Neljapäeva, 25. aprilli õhtul või grupi täitumisel.
Kogunemine: Reede, 26. aprilli õhtul Palupõhjas. Üksikasjade täpsustamiseks võtab talgulistega ühendust talgujuht. Kiirematel on võimalik Tartust küüti saada ELFi minibussiga.
Grupi suurus: 11
Talgujuhid: Triin Libe ja Toomas Muuli.
Registeerumiseks kliki: https://www.talgud.ee/talgud/tulevased-talgud/alampedja2024
Luht on poollooduslik kooslus ehk pärandkooslus, mille on meile pärandanud esivanemad, ja ilma inimese panuseta luhad ei püsi. Kui jätta luht hooldamata, siis kasvab ta ruttu võssa ning kaob ära suur osa siinsest elurikkusest: kotkaste jahipaigad, neppide pulmaplatsid ning kalade kevadised kudeveekogud. Tänu üleujutusele on luha taimestik rammus ja liigirikas ning omal ajal olnud siinne hein väga nõutud kaup, mille järgi tuldi ka naaberkihelkondadest. Heina niitmine on ajast-aega aidanud säilitada luha looduslikku mitmekesisust, mistõttu ka tänapäeval, mil loomakasvatust on vähemaks jäänud, heina siiski niidetakse, kuid masinatega.
Õnneks on säilinud ka mõningal määral karjakasvatust, mis on kahtlemata keskkonnasõbralikum niidu hooldamise viis. Just siinkohal tulemegi meie talgulistega mängu – aitame kohalikul karjakasvatajal rajada karjaaedu, mis loob võimalused Alam-Pedja ürgsete koosluste säilimiseks ning samal ajal siinsetel väärtuslikel aladel kliimamuutustega paremini kohaneda.
Tööst vabal ajal võtame ette retke Alam-Pedja loodusesse ja naudime saunamõnusid.
Talguid rahastab projekt LIFE-SIP AdaptEST, mida rahastab Euroopa Liidu LIFE programm ja Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.